Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/136

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

– 136 –


sus Douglas Kuramaa mõisnikud Miitawisse enesele truudust wanduma, aga keegi ei kuulnud ta sõna. Ehk küll 1659 Liibaw, Grobin, Windaw rootslaste kätte sattusiwad, tuli ometi pea Poola kindral Sapieha sõjawäega Kuramaale ja kiskus need linnad jälle rootslaste käest ära. 1659 aasta lõpetuseks oliwad weel Bauske ja Miitawi rootslaste käes. Kui 1660 Oliwas rahu tehti, pidi Rootsi kuningas ometi hertsogi wangist lahti laskma ja maa temale tagasi andma. Ka uute linnade asutuse eest muretses Jakob, sest Friidrihstadt ja Jakobstadt on tema ajal ehitatud. Jakob, keda Gotthard Kettleri järel kõige suuremaks Kura hertsogiks arwatakse, suri 31. detsembril 1681. Kuramaa oli liig nõrk ega wõinud ennast Jakobi aegsel kõrgel astmel hoida.


4. Hertsog Friidrih Kasimir 1682–98.

Jakobi poeg ja troonipärija Friidrih Kasimir walitses 1682–98, oli Erlangenis studeerinud ja selle pääle sõjateenistusse astunud. Kui Friidrih Kasimir hertsogiks oli saanud, armastas ta wäga palju ilu, wõttis sagedasti wõõramaa reisisid ette, mis palju maksma tuliwad, ja hakkas oma sissetuleku kaswatamiseks hertsoglikka mõisu pandiks andma. Peeter Suure, kes aastal 1697 oma wäljamaa reisil Riias ja Miitawis käis, wõttis Friidrih Kasimir omas lossis wäga toredal kombel wastu. Aasta hiljem, 1698, suri Friidrih Kasimir.


5. Hertsog Friidrih Wilhelm 1698–1711.

Friidrih Kasimiri asemele sai ta poeg Friidrih Wilhelm, kes isa surma ajal alles wiieaastane oli ja kuni 1710 onu Ferdinandi eestkostmise all seisis. See oli Kuramaale suureks õnnetuseks, et suure põhjasõja algusel Kura hertsogi troonil nooreealine prints walitses, sest nagu enne rootslaste ja poolakate wahel peetud sõdades mässis ennast Kuramaa ka nüüd oma kahjuks põhjasõtta. Nimetatud Ferdinand, kes kuningas August II. teenistuses seisis, juhatas Riia ümberpiiramise ajal 1700 ja 1701 üht sõjawäe osa. Et Saksi sõjawägi wõitu ei saanud, tungisiwad rootslased Kuramaale, kust Saksi sõjawägi Riia kallale oli kippunud. Rootsi kindral Kuramaal oli Löwenhaupt. 1703 läksiwad wenelased rootslasi Kuramaalt wälja ajama. Kuni 1705 jäi Kuramaa rootslaste kätte, aga siis wõttis Peeter Miitawi nende käest ära. Rootslased oliwad Kuramaal nõnda ropud ja rööwihimulised olnud, et nad ära min-