Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/15

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 15 –

relda ainult selle wahega, et wanemate wõimus kaugemale ulatas. Sõjaajal kutsusiwad nad oma külakonnast wõi kihelkonnast rahwast kokku waenlase wasta. Kudas wanemaid ametisse määrati, selle kohta puuduwad meil kindlad teated.

Esiotsa elasiwad eestlased merede, järwede ja jõgede ääres. Aega mööda, kui wete kaldad kitsateks jäiwad, otsisiwad nad mujalgi enestele elukohte. Tawalisesti asusiwad nad külades. Külades asudes wõisiwad nad hõlpsamalt waenlaste wastu panna. Üksi olles langesiwad nad liig kergelt waenlastele saagiks.

Abielu pidasiwad esiwanemad auu sees. Naine wõeti tawalisesti, see tähendab riisuti, nagu ju naisewõtmise sõnagi kuulutab. Riisumise kõrwa astus aga ostminegi. Neiu eest makseti wanematele määratud summa. Ei lepitud kaubaga kokku, rööwiti neiu. Tihti tehti neiuga kosjakaup maha. Rööwimine tõstis mõnegi korra suurt tüli sugukondade wahel. Abielurikkumine oli õpetaja Kelchi teadete järele esiwanemate hulgas kuulmata asi. Iuhtus seda ometi, siis põletasiwad esiwanemad abielurikkuja elawalt ära ja puistasiwad ta tuhka teede peale. Kaua aega hüüti abielurikkumist „tulitööks,” see tähendab tule wäärt tööks. – Lastele andsiwad esiwanemad wanade raamatute teadete järele lindude ja metsloomade nimed. Siiski muid nimesid tarwitati, nagu nimed Lembit, Ilo j. n. e. tunnistawad. Nõrku tütarlapsi ei peetud tihti eluwäärilisteks.

Aja jooksul ei jaksanud weed ega metsad enam peatoidust esiwanematele anda. Iu Läänemere kaldale asudes tegiwad esiwanemad natukese põllutööd ja õppisiwad seda siin wiibides ikka enam tegema. Sügawamasse metsa pidiwad nad tungima ja metsa põlluks muutma. Kirwes raius metsa maha ja tuli kündis esimese põllu walmis. Pärast ei aidanud tuli enam, waid kütis, ader ja äkke pidiwad appi astuma. Alaliste sõdade pärast wõis põlluharimine omaniku ometigi nälga jätta. Sellepärast pandi ju ammusest ajast suurt rõhku karjakaswatamise pääle. Häwitas waenlane ka põlluwilja, ei wõinud ta siiski nii hõlpsasti karja häwitada. Kari aeti kas metsa ehk linna peitu, kui linn nimelt seks suur oli. Ometi kuuleme tihti, et waenlane palju karja ära wiinud; wist tuli waenlane enne kallale, kui karjaomanikud karjaga eest ära pääsiwad. Läti Hindrek teab, et ristisõitjad 1209 Soontaganast korraga 4000 härga ja lehma ära wiinud, hobused ja pudulojused arwamata. Wahel jälle ütleb ajaraamatu kirjutaja, loome wiidud nii palju ära, et neid ei ole jõutud lugedagi. Mõnegi korra käisiwad esiwanemad waenlaste maalt enestelegi karja