– 16 –
rööwimas. – Mesilasi pidasiwad esiwanemad rohkesti. Mesilaste pärast tõusiwad hiljemal ajal weel mitmed tülid.
Rikkad oliwad esiwanemad linnade poolest, palju rikkamad kui praeguse põlwe rahwas. Kuid esiwanemate linnu ei wõi olewiku linnadega wõrrelda. Esiwanemate linnades ei leidunud lossisid ega uhkeid hooneid, ei uulitsaid ega turuplatsisid. Ennem wõiksime esiwanemate linna meieaegse külaga wõrrelda, kuid seegi wõrdlus lonkab. Esiwanemate linna majadeks oliwad wiletsad urtsikud, sawitatud lagedega. Katuse asemel katsiwad mullakorrad ja mättad urtsikut. Linna majad tuletasiwad ennem meieaegsid keldrid kui majasid meelde. Linnad ei olnudki rahwale alaliseks asupaigaks määratud, waid pelgupaigaks sõjakorral. Sõjaajal põgenes ümberkaudne nõrgem rahwas linna kokku waenlase eest pelgupaika otsima. Sai sõda otsa, läksiwad kõik jälle endistesse elukohtatesse tagasi. Jäädawalt asus ehk üks perekond alati linnas.
Linnad oliwad mägede ja küngaste otsa ehitatud, enamasti ikka wee äärde; wahel koguni soosaarte pääle, nagu Maalinn Mihkli kihelkonnas. Küngas ehk mägi muudeti kindluseks, nii hästi kui sel ajal osati kindluseks muuta. Mäehari tehti keskelt tasaseks. Mäe serwale ehitati raudkiwidest ehk paest wall. Nagu näha, ei tuntud sel ajal weel lubja ühendawat mõju. Nagu meie kiwiaedu, tehti neid wallisid nii, et kiwi kiwi pääle pandi. Nende wahesid täideti wahel ometigi sammaltega, liiwaga ehk mullaga. Sarnased wallid tehti kuni 5 sülda kõrgeteks. Wäga tihti ei lepitud kiwiwallidegagi, waid wallide pääle ehitati palkidest weel püstaid. Iõudsiwad waenlased ehk kiwiwallist kudagi wiisi ülesse ronida, pidi neid kõrge palkidest püstaed ometigi kinni pidama. Mõned linnad oliwad suured, teised wäiksed. Kärla Lihulinna wall on ligi pool wersta ja Warbjala wall enam kui pool wersta pikk. Warbjala wall oli wäljast poolt 37 ja seest 35 jalga kõrge, alus 35 jalga lai.
Nagu tähendatud, ehitati linnad tawalisesti wete ehk soode äärde. Kus mõnes kohas wett puudus, katsuti kaitseks kraawigi kaewata. Nii näituseks kaewati Waljala linnakraaw 35 jalga laiaks, Lohu linna kraaw Hageris aga 5–6 jalga. – Linna pääsis tawalisesti kiwidest ehk pakkudest tehtud teed mööda, kui nimelt linn sohu oli ehitatud. Sarnasid teede jälgi leitakse praegugi weel mitmes kohas, näituseks Keawas, Warbjalas, Maalinnas j. n. e. Linna juurde ehitati tawalisesti sild. See sild lõhuti waenlaste tulekul ära. Silla kaitseks oliwad mõnes kohas weel eeskindlused. Suurest wärawast pääsis kindlusesse, mille õue pääl sügaw kaew leidus, kust linnas olijad wett saiwad.
