Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/172

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 172 –


jata, kogus ometi ainult 28 taalrit. Nii wäikse summaga ei wõidud trükkimise pääle mõteldagi. Õnneks juhtus grahw Zinzendorf sel ajal Tallinna. Zinzendorfile pandi Eesti piibli trükihäda ette. Zinzendorf muretses kindral Dohne käest 1000 taalrit lainuks piibli trükkimiseks. Seda wiisi wõis esimene Eesti piibel 1739 ilmuda.

Aega mööda hakkas ikka enam waimulikku kirjandust ilmuma, kelle sekka wahel mõni ilmalik toodegi eksis. 18. aastasaja lõpu poole juhtub meile ju mõni kena Eestikeelne laulgi silmi. 19. aastasaja hakatuses tehti katset ajalehte wälja anda, kuid ajad ja olud ei olnud kohased. Paremini õnnestas Otto Wilhelm Masingi käes „Nädalilehe“ wäljaandmine (1821–1825). Masingi Nädalileht jõudis ennast 5 aastat elus hoida. See leht ei olnud ajaleht praeguse ajalehe mõttes, wähemalt mitte politilise ajalehe mõttes. Masingi leht awaldas ainult sõnumeid ja juttu. Masingi kõrwal astusiwad mitmed õpetajad ja köstrid kirjanduse alale ja hiljemini koguni grahw Manteuffelgi. Nii hästi puuduwate töötegijate kui kirjanduse wäikse tarwitajate arwu poolest ei wõinud kirjandus ometi edeneda.

Uut hoogu sai kirjandus, kui J. W. Jannsen oma töödega turule astus. Need oliwad, kui ka wõõraste eeskujude järele ümber tehtud, rahwalikus keeles kirjutatud ja leidsiwad seepärast lahket wastawõtmist. Wähem lahket wastawõtmist saiwad F. R. Kreutzwaldi tööd osaks. Kreutzwald lahkus endisest wigasest kirjawiisist ja hakkas Fählmanni ja teiste eeskujul õigemat Soome kirjawiisi tarwitama. Uus kirjawiis aga tegi harjumata lugijatele takistusi. Alles aega mööda harjus rahwas uue kirjawiisiga. Ühtlasi ilmus Kreutzwaldi sulest tähtsamaid kirjatöid, nagu näituseks Kalewipoeg 1857–1861 ja Eesti rahwa ennemuistsed jutud 1866. Kuna enne ainult maarahwast räägiti, hakkas Kreutzwald rahwast „eestlasteks“ hüüdma. Wahe ajal oli J. W. Jannsen ilukirjanduse alalt ajakirjanduse alale astunud. 1857 pani ta „Postimehega“ Eesti ajakirjandusele aluse. Küll tõusis esiotsa teine leht ta kõrwale, kuid see pidi pea Jannsenile maad andma. Mõne aasta pärast kutsus Jannsen tütre Liidia Koidula enesele appi. Suuremat osawust kui ajalehe toimetamises awaldas Koidula ometi luuletajana. Teda tuleb esimeseks Eesti naisluuletajaks lugeda, kellele alles hiljemal ajal Anna Haawa kõrwale astunud, kuna muud nooremad enestele alles loorberipärgi teeniwad.

Esiotsa ilmus Jannseni kaastöölisena, pärast aga iseseiswana ajakirjanikuna Sakala toimetaja C. R. Jakobson, kes uut