– 18 –
teadnud; ei, põhjamaa rahwastel oli palju läbikäimist meie esiwanematega ja niisama esiwanematel põhjamaa rahwastegagi.
Läänemere idakallaste rahwad puutusiwad ühtelugu kokku läänekallaste rahwastega kauplemise teel. Meie kodumaa õuest läks suur kaubatee mööda wõi õigem ütelda koguni kaks kaubateed. Mööda Wäinajõge edasi kuni Dnjepri äärde ja Dnjeprit mööda Mustamereni käis üks tee. Teine tee jälle käis Newat mööda edasi Suureni Nowgorodini, kust kas Wolgat mööda ehk muud teed edasi Kaspiamere poole ehk Mustamere poole mindi. Niisama tuldi neid teesid mööda Mustaltmerelt Läänemerde. Wahel aga käidi maateed meie maalt läbi Pihkwasse ja Nowgorodi. Elawast läbikäimisest Bütsantsi riigiga annawad tunnistust arwurikkad Arabia ja Bütsantsi rahad, mis meie kodumaalt ja Skandinawiast leitud. Skandinawia wiikingid oliwad iseäranis agarad kõige kaugemaidki meresõitusid ette wõtma ja säält saaki muretsema.
Sisemaalt sisserännanud esiwanemad ei teadnud esiotsa laewasõidust midagi, aga põhjamaa rahwastega uuel kodumaal kokkupuutudes õppisiwad nad neilt peagi laewaehitust. Mõne aja pärast ilmusiwad esiwanemad juba Rootsi ja Daani randa sealseid naabreid teretama. Ei ilmunud küll kõik, ilmusiwad ometi ranna ja saarte mehed. Iseäranis hakkajateks meremeesteks saiwad saarlased. Need käisiwad Skandinawias kauplemas, käisiwad aga niisama tihti rööwimas. Skandinawlased rööwisiwad meie maal, esiwanemad läksiwad wastu rööwima.
Põhjamaa rahwaste wanad raamatud teawad paljugi sarnastest rööwkäikudest wõi sõdadest kõnelda. Neis raamatutes leidub aga tõsi luulega liig segamini, nii et meil alati raske on wahet teha tõe ja luule wahel. Olgu siin mõned luulega segatud teated kokkupuutumistest tähendatud:
Kuuendal aastasajal teatatakse Skandinawia kuningast Östenist, et ta rööwteekonna Läänemere idakallastele ette wõtnud. Östeni pojast Ingwarist jutustatakse, et ta Eestimaale (Eistland) purjutanud. Siin häwitanud ta kindla koha ära, mis wanus raamatutes „Steini” nime kannab. Warsti aga kogunud eestlased hulga sõjawäge kokku ja tunginud Ingwari kallale. Ingwar langenud, Ingwari mehed põgenenud. Ingwar ise maetud sinnasamasse Steini maha. Seda Steini arwatakse praeguseks Kiidepa, Kiidewa (=Kiwidepää) külaks, kus rahwa juttudegi järele üks Rootsi kuningas maetud olla. Pea tuli Ingwari poeg Anund