Mine sisu juurde

Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/17

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 17 –

Kas Eesti wanemad neis linnades asusiwad, ei wõi kindlasti otsustada. I. Iung arwab, et Lembit igapidi linnas asunud.

Sõja algusel kogusiwad naised, lapsed ja wanad linna warjule, mehed aga malewasse. Ühise walitsuse ja wanema puudusel ei saadud ometi suurt sõjawäge kokku ehk wäga harwa. Sõtta mindi wibudega, nooltega, mõõkadega, odadega, tuuradega, kirwestega, nuiadega; isegi wikatid wõeti wahel platsi. Omasugustest wastastest said esiwanemad weel jagu, aga kui paremate sõjariistadega waenlased ilmusiwad, pidiwad nad alla jääma. Paremate sõjariistade wasta ei jõudnud nende linnadki panna. Waenlased wõtsiwad linnad, purustasiwad wallid. Sõjawäed oliwad selle aja kohta õieti suured. Sajad ja tuhanded saiwad sagedasti sõjas surma. Meresõjas oliwad saarlased kõige wapramad.

Rahwas elas wabaduses. Sõjawangid, ostetud ja riisutud inimesed peeti pärisorjadeks. Nad pidiwad kõige raskemaid töid tegema. Kuda pärisorjadega sõjaajal ümber käidi, sellekohta puuduwad selgemad teated.


5. Kokkupuutumised läänega.

Õnnelikuks tuleb seda juhtumist arwata, et esiwanemad Läänemere kallastele elama jäiwad. Neil oli seega aken awatud, kust nad Europasse wõisiwad waadata, tee lahti põhjamaa rohkem haritud rahwastega kokku puutuda. Teised suguharud, nagu näituseks karjalased ja wepslased, kes Europa aknast eemale jäiwad, ei saanud kaugeltki seda walgust näha, mis meie esiwanemad. Kuna Läänemere kallastele elamajäämist ühelt poolt õnneks tuleb arwata, tuleb seda teiselt poolt ometigi kahjulikuks pidada: Läänemere kallastel elades jõudsiwad esiwanemad liig teiste rahwaste jalgu. Sõdimise tuhinas tuliwad muud rahwad wäga tihti esiwanematele wõõrsile ja tegiwad kodumaa pinna seega tapluste tallermaaks.

Mitmes ajaloo raamatutes leidub ennemuistne jutt, nagu oleksiwad sakslased alles Eesti, Liiwi ja Kuramaa üles leidnud, just niisama nagu Kolumbus Amerika. Sarnast arwamist kodumaa ülesleidmisest ei wõi milgi kombel tõsiseks pidada. Tõsi on, sakslased ei tunnud küll meie kodumaad, seda enam tundsiwad teda aga skandinawlased, nagu esiwanemad isi Skandinawiat tundsiwad. Kui sakslased meie kodumaad weel ei tunnud, ei tähenda see, nagu ei oleks keegi muu rahwaski Eesti-, Liiwi- ja Kuramaast midagi