Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/23

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 23 –

üheskoos slaawlastega ja tshuudlastega. Wististi oliwad need tshuudlased eestlased, kes, nagu ülemal tähendatud, Wladimirile maksu maksiwad. Muidu kuuleme weel Nestori raamatust, et Wladimir lõune pool slaawlaste maal linnu asutanud ja neisse linnadesse paremaid mehi tshuudlastegi seast asuma pannud. Keda tshuudlased siin tähendawad, jääb teadmataks.

1000 aasta ümber räägitakse mitu korda läbikäimisest Slaawi ja Skandinawia walitsejate wahel. Nii põgenes Wladimir 997 Skandinawiasse, kust ta alles kolme aasta pärast tagasi tuli ja skandinawlaste abiga jälle walitsuse kätte sai. Wähä enne seda oli Oolaw Trügwe poeg mõnda aega Nowgorodis wiibinud. Knuuti wõidurikka sõja ajal põgenes Oolaw Püha 1028 Nowgorodi Jaroslawi juurde. Iga niisugune põgemine tõi enesega enam, wähem sõjateekonde kaasa ja niisugustest sõjasõitudest saiwad eestlased tihti kannatada, seda enam, kui ehk eestlased niisugusel korral kellegi poole hoidsiwad.

Igapidi ei tahtnud eestlased Jaroslawile enam maksu maksta. Jaroslaw nõudis maksu. 1030 tungis ta sõjawäega Nowgorodist lõuna poole Eestimaale. „läks tshuudlaste kallale, wõitis neid ja asutas Jurjewi linna” praegusele Tartu kohale, kus wist enne Eesti linn seisnud. Jaroslaw oli ristimises enesele Jüri nimeks saanud. Selle nime järele hakati Jaroslawi asutatud uut linna Jurjewiks hüüdma. Suuremat tähendust sellel Jurjewi asutamisel ei olnud. Kindlat jalaaset ei wõinud asutajad saada. Ainult esimest tutwustust tegiwad eestlased ehk ristiusuga, ilma et nad ometi ristiusku oleksiwad heitnud. Aega mööda lainasiwad eestlased enestele slaawlastelt mitmed ristiusu sõnad, nagu rist, ristima, raamat, paast j. n. e.

Ju Jaroslawi pojast Isjaslawist kuuleme, et ta püüd selle pääle käis eestlasi enese alla heita. See allaheitmise püüd tunnistab selgesti, et Jaroslawi Jurjewi ehitusel ja lõunepoolse maa allaheitmisel tagajärge ei olnud.

Esiotsa ei tunginud Isjaslaw ise eestlaste kallale, waid saatis pääliku Ostromiri. Eestlased hakkasiwad aga waprasti wasta, palju nowgorodlasi sai surma ja Ostromir pidi taganema. Nüüd tahtis Isjaslaw ise eestlaste kallale minna. Isjaslawile naeratas õnnepäike paremini wasta. Isjaslaw jõudis sõjateekonnal „Osek Kedipiw” linnani ja wõttis 1054 selle ära. (Osek Kedipiw koht leidub praegusel Keawa linnamäel Rapla kihelkonnas.) Ostromir katsus hiljemini weel korra eestlaste wasta sõjaõnne, langes aga ise lahingis.