Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/42

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 42 –

endid selle wasta walmistasiwad ja eestlastele endist kurja kätte tasuda tahtsiwad, sai 1211 aasta kõige werisemaks aastaks Eesti-, Liiwi-, ja Kuramaa ajaloos. Juba talwel 1210 tungis ristirahwa tugew sakslastest, liiwlastest, lätlastest ja wenelastest kokku korjatud sõjawägi mere äärt mööda Metsepoolest läbi Pärnujõe äärde, langes hirmsa wihaga eestlaste pääle, kellel sõjariistu ei olnud ja tappis kõik mehed ära, keda kätte saadi, kuna rabades ja soodes kange külm põgenejad ära wõttis. Naised, lapsed wiidi orjadeks, ja otsata saak, selle hulgas ka 4000 lojust, wõeti ligi. Selsamal ajal tungisiwad eestlased Lätimaale ja möllasiwad sääl nõndasama, nagu ristirahwas Eestimaal. Koju minnes piirasiwad sakslased Wiljandi linna ümber ja wõitlesiwad wiis päewa agarasti, kuni eestlased wiimaks ristiusku wastu wõtta lubasiwad. Nüüd läksiwad preestrid kindlusesse, kus nad weel elus olewaid mehi, naisi ja lapsi ristisiwad.

Aastal 1211 tungisiwad saarlased laewadega Koiwajõge mööda ülesse, häwitasiwad siin kirikuid ja külasid ära, rüüstasiwad hirmsal kombel ümberkaudist maad ja tegiwad rahwale palju kahju. Selle aja sees oli Albert Roomas ordomeistri riiu lõpetanud ja suure hulga waimulikkude meestega ja suurt sugu rüütlitega Riiga tagasi tulnud. Sedamaid läkitas ta Treideni sõjawäge, kes eestlasi pea taganema sundis, ja tegi siis eestlastega 1211 kolme aasta pääle rahu, misläbi Sakala kuni Paalajõeni piiskopile ja ordole jäi, nõnda et ses maakonnas, mis muu Eestimaa wõti oli, ristiusk juba kindlat sammu wõis astuda.

Enne weel, kui kolme aasta pääle tehtud rahu lõppes, algas uuesti sõda eestlastega. Nagu üks mees wõttis terwe Eesti rahwas sõjariistad kätte, et wana usku, maad ja wabadust, mis nemad kõige kallimaks waranduseks pidasiwad, sakslaste wõimuse eest kaitseda. Hirmus oli wiha, millega mõlemalt poolt wõideldi. Kolm aastat wältas sõda; pea oliwad eestlased, pea jälle sakslased wõitjad.


9. Lembit.

Pääjao teistest wanematest pikem esineb wihases wõitluses Eesti rahwa wabaduse eest Sakala wanem Lembit, mees, kes kodumaad kutsub kallaletungijate wasta wiimse weretilgani wõitlema. Nagu Hannibal tungib Lembit oma meestega küll lõunasse, küll idasse waenlaste kallale, neile hirmu tehes ja haawu lüües. Paganust südamest armastades raputab ta ikka uuesti enesest ris-