— 420 —
mispärast. Ajasin enne Mahtra poole, sain mehed kätte, aga nende hulgas teda ei old.“
„Siin põle teda koa mitte.“
„Kust mina teda siis weel leian!“ ütleb kutsar tusaselt ja pöörab Juuru poole tagasi…
Koka peremees oli walmis Antsuga Kärusse kaasa minema. Wiimane magas Koka talu aida peal pärastlõuna ära ja ronis alles alla, kui pime oli.
Siis läksiwad mõlemad mehed tasahiljukeste teele. —
See sündis reede, 30. mail.
Järgmise päewa hommiku wara ilmus Mahtra mõisa kubjas külasse ja andis peremeestele käsu, sedamaid mõisa tulla.
„Kes wasta paneb,“ lisas mees juurde, „seda lubati nii peksta, et sooled wälja tulewad.“
„Kes need peksjad siis õiete on?“ küsisiwad kokkurutanud peremehed.
„Eks te seda soa näha! Eks te tea, et soldatid kaugel põle. Aagrehi süda olla teie peale hirmus täis, et miks te Habajale põle läind. Küllap tema juba peksjate eest hoolt kannab.“
Mehed wahtisiwad kahwatades üksteise otsa.
„Kas keegi teab, kus Sepa Ants on? Kodunt ma teda ei leind“, küsis kubjas.
Ei teadnud keegi — wähemast ei wastanud ükski.
„No küll tema saun koa tuliseks köetakse!“ tähendas kubjas ja tegi minekut, kui ta peremeestele weel kord antud käsku meelde tuletanud.
Wiimased seisiwad hirmunud nägudega koos.
