Mine sisu juurde

Lehekülg:Mahtra sõda 1902 Vilde.djvu/456

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 455 —

Ma tahaksin teada saada, mispärast? Miks Teie arwate, et teomees ja toatüdruk kombeliselt pahemad on kui opmann, pereneitsi wõi koolipreili? Üleüldise arwamise järele leiduda ju harimata külainimeste seas rohkem rikkumata inimesi kui nõndanimetatud haritud ringkondades.

„Meie maal arwatakse selle üle teisiti, minu wali kohtumõistja“, wastas Herbert, „ning wististe headel põhjustel. Meie talurahwas ei ole sugugi nii rikkumata, kui me soowiksime. Seks wõiksin Teile palju näitusid anda, ma nimetan aga ainult ühte. Meie talupoja kombelise tunde järele ei ole sugugi ülekohus mõisa waranduse külge igal mõeldawal wiisil puutuda. Talupoeg warastab mõisa omandust, kui tal seks aga wähegi mahti on, kõige rahulisema südametunnistusega. Ta warastab rehelt wilja, põllult kardulid, aiast puuwilja, aasalt heinu, metsast puid, ja kui ta wiinawooriga linna läheb, siis puurib uuele terwele aamile augu sisse ja warastab piiritust. Need kõik on meil igapäewased harilikud nähtused.“

„Kas teate, armas sõber — ma ei imesta nende kurbade nähtuste üle sugugi,“ wastas Juliette Marchand. „Minu meelest on lugu nii, et mõisnik ja talupoeg Teie maal üksteisega majandusliselt sõda peawad, kus juures talupoeg palju nõrgem pool on ja seepärast sõjariistade walimises nii piinlik ei wõi olla. Talupoeg näeb lihtsalt, et mõisnik temalt kõik wõtab — miks ei peaks siis talupoeg ka oma wastaselt midagi sõjasaagiks wõtma? Saagi-wõtmine sõjas on ju lubatud — on ju ka harilik nähtus!… See ei wõi