— 514 —
este lahku ja waenuliste talupoegade sekka sattunud. Ta hobune saanud hirmsa kaikahoobi pähe ja langenud maha. Mõek löödud ohwitseril käest minema, nii et ta oma wigase jalaga kaitseta waenlase (wõi waenlaste) ees seisnud. Oma hädas tõmmanud ta rahapunga wälja ja pakkunud pealetikkujale kuldraha. See mõelnud aga: kui ma su maha löön, saan su terwe punga kõige täiega omale ning muud asjad weel peale kauba. Andnudki teibaga hoobi, teise ja kolmanda weel järele, ja hingetult langenud ohwitser puiestee peale, sahisewa kase alla, maha[1]. —
Uuetoa Jüri ja Wõllamäe Päärn ei peatanud surnukeha juures kaua. Nad tõttasiwad mõisa poole tagasi, et näha saada, kuda lood seal seisawad.
Soldatite taga-ajamiselt oliwad ka kõik teised sõjalised tagasi pööramas. Metsik jaht oli umbes kolmweerand wersta kauguseni ulatanud. Siis wäsisiwad ja tüdinesiwad talupojad ära ning pöörasiwad ümber.
Nüüd alles wõisiwad soldatid endid koguma hakata. Salgake pakkus armetumat pilti. Paljud oliwad werised, lõhki kistud mundritega, üleni tolmu ja higiga kaetud, mitmed kiiwrita, püssita wõi püssitikuta, paljudel pead wõi käed miski kiireste rebitud riidelapiga kinni seotud. Mitu raskemalt haawatud meest oli maha jäänud, mõned ka muidu weel kadunud. Üleüldse oli 12 kuni 15 meest tõsisemaid haawu saanud, nende seas, nagu juba tähendatud, major Lai-
- ↑ Kask, mille all kapten Bogutski surma sai, on weel praegu ristiga märgitud. Kaswab rist wälja, siis uuendatakse teda.
