— 581 —
kuskil toas. Enne lastakse wangil riided seljast wõtta ja otsitakse ta hoolega läbi. Ants jutustab kohtusakste nõudel kõik ära, mis ta uue seaduse seletuse asjus siiamaani teinud ja kõnelenud — kuda ta seaduse-raamatu kihelkonna-kohtust kätte saanud, kuda inimesi kästud õpetajalt seletust pärida, kui nad mõnest asjast aru ei saa, kuda tema seda ka teinud ja kuda ta siis Kärusse läinud Wene preestrilt nõuu küsima. Ka annab ta hulga inimesi üles, kes teda Käru teel näinud ja kes wõiwat tunnistada, et ta Mahtra sõja ajal koduski polnud.
Antsu tunnistused pandakse protokolli, siis seotakse ta käed jälle selja taha kinni ja weetakse ta oheliku otsas saja soldati ja kahekümne muusikandi saadetusel Kuimetsa mõisa poole edasi. Kui Atla küla wahelt läbi mindakse, mängiwad muusikandid ja põrutawad trummisid, et kõik külarahwas kokku jookseks suurt kurjategijat waatama.
Kuimetsa mõisa on juba abikuberner ja kohtusaksad ette jõudnud; nende seas näeb Ants ka Mahtra mõisa opmanni Rosenbergi. Saksad tulewad wangile wastu ja ütlewad:
„Sa oled terwe kubermangu keema pannud nagu hernepaja — küll sa nüüd näed, mis palga sa omale oled teeninud!“
„Ei mina ole midagi keema pand,“ wastab julge mees, „seda olete teie, saksad, ise teind.“
Kaebealune wiidakse tuppa ja hakatakse teda seal usutama.
„Sina oled mässajate peamees,“ karjutakse talle wastu. „Sina andsid teistele nõuu sõda teha. Kui sina poleks talupoegi üles ässita-
