Lehekülg:Mahtra sõda 1902 Vilde.djvu/592

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 591 —

Teda arwati sõjas surma saanud staabikapteni Johann Bogutski mahalööjaks, wõi wähemast üheks tema mõrtsukatest. Ülesandjate tunnistust mööda oli teda ohwitseri surnukeha juures, selle mantel käe peal, kõige ennemalt nähtud. Teadagi, et wäeülema tapjat iseäralise rutu ja õhinaga tabama mindi. Teda ei leitud aga kodust. Nagu teisedki, nii hoidis ka tema ennast redus. Talu läbiotsimisel tuli asju nähtawale, mis Jüri süü peaaegu kindlaks tegiwad. Kõige pealt leiti üks ohwitseri mundrikuub[1] majast ja siis weel kapten Bogutski rahapung.

Kohe pärast sõjapäewa, kui Jüri oma wiinastanud pea wälja maganud, sattus ta nii rõhuwa kartuse sisse, et ta iwakest ei söönud ja kellegiga sõna ei rääkinud. Hirm kinniwõtjate ja karistuse eest kippus ta mõistust segama. Tumedas mõttes wahtis ta aineti oma ette maha, wõi liikus tummalt ja kahwatanult nagu surnukuju ümber. Naise trööstimistel polnud tema kohta miskit mõju. Korraga kadus ta kodust ära. Naine arwas muidugi, et ta redusse jooksnud nagu kõik teised, ja seks oli ta ise temale nõuu andnud. Jüri oligi ka redus, aga ta ei tulnud enam nähtawale nagu kõik teised. Meeletu hirm ja ahastus karistuse eest,

  1. Kuda lugu selle kuuega õiete oli, jääb tumedaks: kohtu aktide järele olla Bogutski kuube sõjas Jaan Liiwi seljas nähtud, kellelt Priidik Kastan (Kastor) ta pärast oma kätte kiskunud. Kuda see kuub Üleka Jüri juurde sai, pole arusaadaw, ehk olgu siis, et kaptenil kaks kuube kaasas oli, mis mitte wõimata pole. Wahest tuleb aga ka kuue asemel mantlit mõelda, mille Jüri surnu pealt ära wõttis ja koju wiis. (Mantel oli enne heinamaa ääres maas ja pärast surnul katteks olnud).