— 5 —
oleks. Kust poolt mul seda mitte karta ei olnud, seal olen nimed muutmata jätnud.
Sündmustiku kohta olgu weel tähendada, et ka need juhtumised minu jutustuses, mis Mahtra rahutustega ainult kaudses ühenduses seisawad, sündinud lugude peal põhjenewad, kui nad ka kõik kirjeldatud paikades ja just tähendatud aastal pole juhtunud. Mahtra sündmuste kirjeldus ise põhjeneb aga täieste ajaloolisel põhjal; selleks olen ma niihästi ametlikku materjali, kui ka säherduste ustawate isikute suusõnalisi kirjeldusi ja paberisse pandud mälestusi tarwitanud, kes „Mahtra sõjast“ kas tegelikult osa wõtsiwad, wõi seda wähemast pealt nägiwad. Muu seas on mulle kirjanik G. E. Luiga Mahtra sõja peategelase, Mahtra walla selleaegse talitaja Hans Tertsiuse kirjalikud tähendused sõbralikult tarwitada andnud. (Tertsius suri 12. okt. 1900 Omi asutuses, Siberis, ära, kus hr. Luiga sel ajal köster-koolmeistriks oli.) Need hallikad ei käi küll mitte igas punktis üksteisega täieste kokku, peaasjades on nad aga ühised.
Rahutuste sündmusepaikasid olen oma silmaga waatamas käinud ja iseäralise huwitusega nendelt wanadelt inimestelt teateid kogunud, kes neis paikades weel praegu elawad ja kelle silmade alt „Mahtra sõda“ mööda käis.
