Lehekülg:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu/44

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
See lehekülg on heaks kiidetud.


siwad, kui lõwil suits suust wälja tuli, siis aga ulatas piibu tagasi:

"Olgu no pääle."

"Kas ei taha kaeda?"

"Mes mia tast, iks mia jah!"

"Kas meie ei tii wahetust?"

Jüri ei wastanud, Jüri sai asjast aru: tuleb nöökama.

"Noh, kui ei taha, siss ma lähä ja tuu sulle aedapäält kamula täwwe tubaku juuri."

"Olgu no pääle."

Isa tõi ja endine wahekord oli jälle kindel.

Isa wiis lõwipiibu ära kummutisse, wõttis oma wana piibu, istus edikambrisse pingi pääle, pani piibu "minema", ajas siis juttu ja kaldas wahete wahel piibu wanduse seest pigi wälja.

"Ei ole tu pigi sulle kah kipe, nii tõmmaten?"

"Ei ole kedägi iks."

"Sul om siss hää küll, mia muud kui wala enne pääle pigi wanduse seest üttelugu wälia."

Roesu ei tahtnud lõwipiipu, Roesu ei tahtnud ka sarnast piipu, kui isal oli, kus pigi wanduse sisse kogus. Ja mina olin enesele ikka pikka warrega piibu teinud, isa tubakat sisse pannud, kui ma just jälle järele katsusin, kas juba suitsetada saan. Kui ma ometi sarnase nosu oleksin teinud, kui Roesul! Kui ma ometi tubaku warsi aeda päält oleksin wõtnud! Sest isal oli neid

44