Lehekülg:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu/92

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
See lehekülg on heaks kiidetud.


augu sisse puurib, ja mürab siis, nagu põrutaks ta trummi:

"Jldas jäid! Puul tuupi!"

"Puul tuupi!" kordab Tsopp Toomas.

"Puul tuupi!" silitab Peremiis Piiter.

Ja weli Joonatan astub leti ette ja sõnab isale:

"Anna's pääle!"

Ja kõik neljakesti lähewad taha kõrtsi, kus laud on, istuwad ringi ja hakkawad tsee päält wõtma.

Tsee päält wõtma tähendab esiteks: topsi wõtma, et tuju hääks läheb, weri kiiremini käima hakkab; siis teiseks: laulma, ikka ühte ja sedasama lugu, laulma ikka jälle otsast pääle alustades ja lõpetades, nii oma wiisi tsee päält ikka Joonatani laulu, muud kui ikka: Joonatan, minu weli, ka makas — weli, ka makas — Muide ka tapetuide man — tuide man. — Ehk küll Joonatan wellekene ise ei maganud, waid kooris istub ja see on, kes kõik salmid pääst oskab ja häda korral weel juurdegi teha mõistab. Ameti poolest on ta rättsepp ja elab Muhklase tarekeses. Sinna on ta kuskilt Wõru poolt tulnud, kus ta koolmeistriks on olnud. Kui endine koolmeister ja pärastine rättsepp jääb esimene ja wiimane sõna ikka temale, muidugi ka esimene ja wiimane heli. Et Peremiis Piiter kuidagi häält pidada ei suuda ja enamasti oma joru edasi ajab, mis

92