Lehekülg:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu/94

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
See lehekülg on heaks kiidetud.


juhtub, ja Rubi wastu lauda põrutab, nagu lööks ta trummi, ja Tsopp wiinapudelit kinni hoiab, klaasi aga tärinaks tantsima jätab.

Siis järgneb Joonatani noomimine ja seletamine pikalt ja laialt, kuidas laulda, kus hääl kahanema, kus kaswama peab, ning trumm ära keelatakse.

Ja siis — teine salm, kus sõnad tuttawad ja Peremiis Piiter enam tõsiselt istuda ei suuda, waid üles tõuseb ja ühe jala päält teise pääle hõljub, nagu karu taikari lüües. Ja jälle esiti pool inisedes, siis ikka enam paisudes, häältesse arenedes, siis jälle paisudes, hääli kaotades, et kõik suure müraga käiks kui torm, mis juuksed püsti ajab — Joonatani laulu teine salm.

Siis järgneb Joonatani noomimine ja seletamine pikalt ja laialt, kuidas laulda, kus hääl kahanema, kus kaswama peab, ütleb sõna ette ja algab kolmas salm, esiti inisedes, siis ikka enam paisudes, häältesse arenedes, siis jälle paisudes, hääli kaotades — ja siis äkki waikus.

Rubi ei saa sõna suust.

Peremiis Piiter hakkab jälle silitama.

"Mes tont siss sul om, weli?" sähwab Tsopp.

"Kiil puttusi hamba külgi!" kostab Joonatan.

"Lase ma tõmba ta sul üitskõrd maha onte!"

"Siu tõmmaten om wallus!"

"Kas ma wiil wähä ruuknu ole.

"Tõmba! Ükskõik!"

94