Lehekülg:Noored hinged Tammsaare 1909.djvu/123

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

mille warju ta ära pidi kaduma, seda tungiwamalt ootas neiu.

„Üksainus kordki, ole hää!“ rääkis neiu iseneses paluwalt. Need sõnad ei mõjunud enam Karlisse. Ta kadus, ainult oma tugewat pihta ja rasket sammu näidates.

Aino langes toolile ja mõtles. Ta ei kahetsenud midagi ja etteheiteid ei teinud ta enesele ka mitte. Siiski — raske oli.

Üksipäinis ei olnud aga Raismik mitte waksalis: Hilda oli teda ilma luba küsimata saatma tulnud.


124