Lehekülg:Noored hinged Tammsaare 1909.djvu/148

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

9.

„Teie olete suur Donna Juana,“ ütles Kulno, kui ta temaga pärast Lillakaga rääkimist kokku sai.

„Kust Teie selle pääle tulete,“ küsis neiu imestanult naeratades. Talle tegi nooremehe ütelus hääd meelt, kuid temas oli ka walus piste.

„Inimesed räägiwad, ja mida rohkem nad räägiwad, seda selgemaks saab see mulle. Tahes wõi tahtmata, aga ma pean uskuma hakkama.“

„Nojah, Te usute ju kõiki, mitte aga mind ennast.“

„Kudas nii? Ka Teid usun ma.“

„Siis peaksite teadma, et mina kõikidele neile inimestele otse wastu räägin,“ ütles Aino ja toonitas sõna „inimesed“ pilkawalt.

„Seda teete aga sellepärast, et Te iseennast hästi ei tunne, wõib olla, selles asjas tunda ei taha.“


149