paiga pääle peatama. Ikka harwemini tuli ette, et nad tõsistest asjadest juttu ajasiwad. Sagedamini naljatasiwad ja lobisesiwad nad niisama. Kui neiu mõnikord selle muutuse pääle tähendas, siis oskas noormees asja alati nõnda pöörata, et neiu oma tähenduse üle isegi naerma pidi. Aga ka naljatused kippusiwad otsa lõppema, nad kautasiwad oma endise wärskuse, saiwad sagedasti tehtuks, otsituks ja lähenesiwad aegajalt pilkamisele, mis kergeid pisteid wälja jagades hinges siiski nii walusaid haawu sünnitasiwad, südant mõnikord nagu ühiseks walukoguks muutes. Ainult niisugustel kordadel, kus nad üksteise lähedal oliwad ja oma kehadega üksteist wastastikku soendasiwad, uut elujõudu andsiwad, kuuldusiwad nooremehe suust endised meeldiwad naljasõnad, mis neiu hinge naerul wärisema paniwad ja ihkel sundisiwad tema mustadesse silmadesse waatama. Aga ka niisugused silmapilgud kippusiwad wähemaks jääma, harwemini ette tulema, nendeks kadus nagu hää juhtumine. Saiwad nad kokku, siis oliwad nad pooltagasihoidlikud, pilgud näisiwad midagi uuriwat, kuna häältest kannatamatus kostis. Nad näisiwad üksteisele midagi ütelda tahtwat, mis nende wahekorra endiseks wõiks teha wõi mis teda kõigewähemalt selgitada aitaks; selle asemel
176
