Lehekülg:Oblomov Gontšarov-Tammsaare.djvu/120

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Kuriteolt tabatud kaks lehma ja kits said oma palga: igaüks hea nahatäie!

Nüüd nägi Ilja Iljitš unes veel oma isamaja suurt, hämarat võõrastetuba, kus seisid vanaaegsed saarepuust tugitoolid igavesti katete all, hiiglasuur kohmakas ja kõva sohva, mis oli üle tõmmatud pleekinud ja plekkinud sinise telgiriidega, ja suur nahktugitool.

Algab pikk talveõhtu.

Jalad enda all, istub ema sohval ja koob laisalt lapsesukka, kuna ta ise aeg-ajalt haigutab ja sukavardaga pead kratsib.

Tema kõrval istuvad Nastasja Ivanovna ja Pelageja Ignatjevna, kes on ninapidi hoolega mingi õmblustöö juures ametis, mis on mõeldud Iljušale, isale või neile endile pühadekingiks.

Käed seljal, kõnnib isa kõige paremas tujus edasi-tagasi, istub natukeseks ajaks toolile ja hakkab siis uuesti kõndima, kuulates hoolega oma sammude kaikumist. Siis nuusutab ta tubakat, nuuskab nina ja nuusutab jälle.

Toas põleb üksainus vilkuv rasvaküünal, ja seegi on lubatud ainult talve- ja sügiseõhtutel. Suvel püütakse päevavalgel tõusta ja samuti magama minna, ajades ilma küünlata läbi.

Seda tehakse osalt harjumuse, osalt kokkuhoiu pärast. Iga asja tarvitamisel, mida kodus ei valmistata, vaid tuleb mujalt osta, on Oblomovka elanikud äärmiselt kitsid.

Külaliste tulekul tapavad nad heal meelel tubli kalkuni või terve tosina kanapoegi, aga ülearu rosinaid nad toidu sisse ei pane ja lähevad näost valgeks, kui külaline omavoliliselt mõtleb endale klaasi veini kallata.

Kuid niisugust kõlvatut tegu seal peaaegu ette ei tule: seda võiks teha ainult mõni jultunud, seltskonna üldise arvamuse järgi hukkaläinud inimene, ja sellist ei lasta oma õuegi.

Ei, siin niisuguseid kombeid ei ole: enne kolmekordset pakkumist ei puuduta külaline ühtki asja. Ta teab väga hästi, et ühekordne pakkumine või palve tähendab ennemini soovi, et mingist roast või veinist ära öeldaks, kui et seda maitstaks.

Mitte igaühe auks ei panda ka kahte küünalt põlema: küünlaid ostetakse linnast, raha eest, ja nad seisavad perenaise oma käe järgi luku taga. Küünlajupidki loetakse hoolega üle ja pannakse ära.

Üldse ei armastata siin raha välja anda, ja ükskõik, kui


121