„Ma küsin sinult, kuidas sa võisid niisugust jaburust endale pähe võtta?“ kordas Oblomov.
Zahhar vaikis.
„Kas kuuled, Zahhar? Ja sa ainult ei mõtle, vaid räägid ka veel?…“
„Lubage, Ilja Iljitš, ma kutsun parem Anisja,“ vastas Zahhar ja tahtis ukse poole minna.
„Mina tahan sinuga rääkida, mitte Anisjaga,“ vastas Oblomov. „Milleks sa mõtlesid selle jaburuse välja?“
„Mina ei mõelnud seda välja,“ ütles Zahhar. „Iljinski rahvas rääkisid.“
„Aga kes neile rääkis?“
„Kust mina tean! Katja rääkis Semjonile, Semjon Nikitale, Nikita Vassilissale, Vassilissa Anisjale ja Anisja minule…“ ütles Zahhar.
„Issand! Jumal! Nii et siis kõik!“ ütles Oblomov kohkunult. „See on lori, lollus, vale, laim — kas kuuled?“ ütles ta rusikaga mitu korda vastu lauda lüües. „See ei ole võimalik!“
„Miks ei ole?“ vaidles Zahhar ükskõikselt vastu. „Pulmad — see ju igapäine asi! — Ega teie siis üksi naist ei võta, kõik võtavad.“
„Kõik!“ ütles Oblomov. „Sina oled meister mind kõigi teistega võrdlema! See ei ole võimalik! Ei ole ja ei ole ka olnud! Ah pulmad on igapäevane asi, kas sa kuuled! Mis tähendavad pulmad?“
Zahhar pidi Oblomovile otsa vaatama, kuid nähes tema vihast, tungivat pilku, pööras ta oma silmad kohe paremale, nurka.
„Kuula, ma seletan sulle, mis pulmad on. „Pulmad, pulmad!“ hakkavad tühised inimesed rääkima, küll naised, küll lapsed, kauplustes, turgudel, teenijate tubades. Sind ei nimetata enam Ilja Iljitšiks või Pjotr Petrovitšiks, vaid — peigmeheks. Alles eile ei mõelnud keegi sind vaadata, homme aga vahivad sind kõik, silmad jõllis, nagu oleksid sa mõni kelm. Ei anta sulle teatris ega uulitsal asu. „Näete, näete, peigmees!“ sosistavad kõik. Ja kui palju inimesi astub päeva jooksul sinu juurde, ja igaüks katsub hästi rumalat nägu teha, nii nagu sinul praegu on (Zahhar pööras silmad ruttu jälle hoovi poole), ja igaüks püüab midagi hästi jaburat öelda,“ jätkas Oblomov. „Jah, nii see kõik algab! Sina aga muudkui sõida iga päev nagu jumalast neetu juba hommikul vara mõrsja juurde, ikka õlgkollased kindad käes ja ülikond nõelasilmast tulnud, ei tohi sa igavat nägu teha, ei tohi
313
