IX
Rahu ja vaikus valitseb Viiburi poolel, tema prügitamata uulitsate, puukõnniteede, kidurate aedade ja nõgestesse kasvanud kraavide kohal, kus ainult mõni kits, katkirebitud nöörijupp kaelas, aia alt hoolega rohtu napsib või tuimal ilmel tukub, lõunaajal mõne kirjutaja kõrged moekontsad kõnniteel kõpsivad, mõne akna ees tüllkardinad liiguvad ja kurereha tagant ametnikunaise pea nähtavale tuleb, või kerkib üle aia korraks rõõsk neiunägu ning kaob järgmisel silmapilgul jälle, siis ilmub ja kaob teine niisama rõõsk nägu, siis uuesti esimene, mis teisega vaheldub; kostab kiikuvate tütarlaste naer ja kiilumine.
Pšenitsõna majas on kõik vaikne. Astud sa hoovi, oled korraga keset elavat idülli: kanad ja kuked hakkavad sinna-tänna jooksma ja põgenevad mõnda hoovinurka varju; koer kukub keti otsas karglema ja haukuma; Akulina jätab lehmalüpsmise, kojamees puulõhkumise, ja mõlemad vaatavad uudishimulikult võõrast.
„Keda te otsite?“ küsib kojamees, ja kui ta Ilja Iljitši või perenaise nime kuuleb, osutab ta vaikides trepi poole ning asub uuesti puid lõhkuma, kuna võõras läheb mööda puhast, liivatatud jalgteed õuetrepi juurde, mille astmetele on laotatud lihtne, puhas vaip, tõmbab kella haljaks hõõrutud vaskkäepidet, mispeale Anisja, mõni laps, vahel ka perenaine ise või siis Zahhar — tema küll viimasena — ukse avab.
Pšenitsõna majast õhkub vastu küllasust ja täit jõudu, nagu seda ka sel ajal ei olnud, kui perenaine alles vennaksega ühes maja pidas.
Köök, sahvrid, puhvet — kõik on täis köögiriistade riiuleid, suuri ja väikesi, ümarikke ja pikergusi liudasid, kastmekanne, kausse, taldrikuvirnu, malm-, vask- ja savipotte.
Kappides seisavad nii Oblomovi hõberiistad kui ka perenaise lauahõbe, mis on ammuilma välja lunastatud ja mida pole enam kunagi uuesti panti viidud.
Seal seisab ridamisi ilmatu suuri, maokaid või pisitillukesi teekanne, mitu rida lihtsaid või kullatud, piltidega, pealkirjadega, lõõmavate südametega ja hiinlastega portselantasse. Suurtes klaaspurkides on kohv, kaneel, vanill; nende kõrval kristallist teetoosid, õli- ja äädikakaravinid.
Mitu riiulit on tuubil täis pakikesi, purke ja karpe koduste tõverohtude, kuivatatud taimede, kompressivede-
458
