lõpust. Nimekirja koostavate asutiste otsuste vastu võidakse esitada kaebusi jaoskonnakohtunikule viie päeva jooksul arvates nimekirja koostava asutise otsuse tegemisest. Jaoskonnakohtunik teeb kaebuste kohta lõpliku otsuse hiljemalt kolme päeva jooksul. Linnades, kus mitu jaoskonnakohtunikku, määrab vastav ringkonnakohus selle jaoskonnakohtuniku, kes otsustab käesolevas paragrahvis tähendatud asjad.
§ 23. Iga hääleõiguslik kodanik, kel õigus nimekirjas olla (§19), kuid kes on sealt välja jäetud, on igal ajal õigustatud nõudma nimekirja koostavalt asutiselt enda viivitamatut nimekirja võtmist. Seda õigust ei ole kodanikel, kes nõudnud enda nimekirja võtmist eelmise (22) paragrahvi korras ja kelle nõudmine või kaebus on jäetud rahuldamata.
Õigus nõuda valimiste ajaks nimekirja võtmist lõpeb kaks päeva enne valimiste esimest päeva.
5. peatükk.
Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmine.
1. jagu.
Kandidaatide ülesseadmine Riigivolikogu ja Riiginõukogu poolt.
§ 24. Riigivolikogu ja Riiginõukogu seavad üles kumbki ühe kandidaadi korras, nagu see on ette nähtud vastavalt Riigivolikogu Esimehe ja Riiginõukogu Esimehe valimise kohta.
2. jagu.
Kandidaadi ülesseadmine omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajatekogu poolt.
§ 25. Põhiseaduse § 40 kolmandas lõikes p. 3 tähendatud omavalitsuste esinduskogude poolt valitava esindajatekogu valimine toimub järgmistes (26–28 ja 30) paragrahvides ettenähtud korras.
§ 26. Iga valla- ja alevivolikogu valib korras, nagu see on ette nähtud vallavanema või alevivanema valimise kohta, kaks valijameest sama valla või alevi volinikkude hulgast.
Valituist teatab valla- või alevivanem ajutise maavalitsuse esimehele.
§ 27. Eelmise (26) paragrahvi korras valitud valijamehed kutsub ajutise maavalitsuse esimees kokku valijameeste hulgast maaomavalitsuste esindajate valimiseks.
Koosoleku kutsed saadetakse hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pooled valijameestest. Kui esimene koosolek nurjub, kutsutakse mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui seitse päeva pärast esimest koosolekut kokku teiskordne koosolek. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline igasuguse kokkutulnute arvu juures.
Koosolekut juhatab ajutise maavalituse esimees.
Esindajaid valitakse sedelitega hääletamisel. Valituks tunnustatakse kandidaadid, kes on saanud kõige rohkem hääli, kuid mitte vähem kui kõigi koosolijate absoluutse häälteenamuse. Ei saa vajalik arv kandidaate seesugust häälteenamust, võetakse esimesel valimisel hääli saanud kandidaatide vahel, kes veel pole valitud, ette teiskordne hääletamine ning valituks loetakse kandidaadid, kes saanud kõige rohkem hääli, kuna ühesuguse häältearvu juhul otsustab liisk.
Esindajaid valitakse: Harjumaalt 9, Järvamaalt 5, Läänemaalt 7, Petserimaalt 5, Pärnumaalt 8, Saaremaalt 5, Tartumaalt 12, Valgamaalt 3, Viljandimaalt 7, Virumaalt 11 ja Võrumaalt 8.
