§ 28. Iga linnavolikogu valib korras, nagu see ette nähtud linnavalitsuse liikmete valimise kohta, linnavolinikkude hulgast valijamehi järgmiselt:
| linnades, | kus | on | kuni | 5.000 | elanikku | – | 2 | valijameest, | |
| „ | „ | „ | 5.001 | – | 10.000 | „ | – | 3 | „ |
| „ | „ | „ | 10.001 | – | 20.000 | „ | – | 5 | „ |
| „ | „ | „ | 20.001 | – | 30.000 | „ | – | 7 | „ |
| „ | „ | „ | 30.001 | – | 50.000 | „ | – | 10 | „ |
| „ | „ | „ | 50.001 | – | 70.000 | „ | – | 13 | „ |
| „ | „ | „ | 70.001 | – | 90.000 | „ | – | 16 | „ |
| „ | „ | „ | 90.001 | – | 120.000 | „ | – | 20 | „ |
Linnades, kus on üle 120.000 elaniku, tuleb iga 10.000 elaniku kohta juurde üks valijamees.
Elanikkude arvu aluseks võetakse viimase rahvaloenduse andmed.
Valituist teatab linnavalitsus Tallinna linnapeale, kes kutsub valijamehed kokku 40 linnaomavalitsuste esindaja valimiseks. Koosolekut juhatab Tallinna linnapea. Koosoleku kokkukutsumine ja esindajate valimine toimub § 27 ettenähtud korras.
§ 29. Eelmiste (26–28) paragrahvide korras valitud maa- ja linnaomavalitsuste esinduskogude esindajateks ei või olla Riigivolikogu ega Riiginõukogu liikmed.
§ 30. Eelmiste (26–29) paragrahvide korras valitud maa- ja linnaomavalitsuse esinduskogude esindajatest teatavad ajutiste maavalitsuste esimehed ja Tallinna linnapea viivitamatult Valimiste Peakomiteele, lisandades valimiste protokollid. Esindajad kutsub Valimiste Peakomitee esimees kokku Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmiseks.
Koosoleku kutsed saadetakse kätte hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pooled esindajad. Kui esimene koosolek nurjub, kutsutakse mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui seitse päeva pärast esimest koosolekut kokku teiskordne koosolek. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline igasuguse kokkutulnute arvu juures.
Koosolekut juhatab Valimiste Peakomitee esimees.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmine toimub salajasel hääletamisel. Kandidaadiks ülesseatuks loetakse isik, kelle poolt on vähemalt pool esindajatekogu seaduslikust koosseisust. Seesuguse enamuse mittesaavutamisel hääletatakse teiskordselt, kusjuures kandidaadiks ülesseatuks loetakse isik, kes saanud lihthäälteenamuse.
Kui kaks või enam kandidaate on saanud ühepalju hääli, otsustab koosoleku juhataja küsimuse liisuga.
3. jagu.
Üldeeskirjad.
§ 31. Ülesseatud kandidaatidest teatavad kandidaate ülesseadnud asutised Valimiste Peakomiteele kandidaatide nimede ja perekonnanimede, sünniaegade ja elukohtade tähendamisega. Ühtlasi lisandatakse tõestatud ärakiri kandidaatide ülesseadmise protokollist ning kandidaatide nõusolekud end Vabariigi Presidendiks valida lasta.
Vabariigi Presidendi kandidaatideks ülesseatud kodanikkude nimestiku saadab Valimiste Peakomitee linna-, alevi- ja vallavalitsustele väljapanemiseks selleks määratud ruumes hiljemalt kümme päeva enne valimiste esimest päeva. Sama nimestiku avaldab Valimiste Peakomitee Riigi Teatajas ja kohtukuulutuste jaoks määratud eraajalehes.
6. peatükk.
Hääletamissedelite äraandmine ja ülelugemine.
§ 32. Vabariigi Presidendi valimine toimub hääletamissedelite isikliku äraandmisega hääleõiguslikkude kodanikkude poolt, kes võetud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse (§ 19).
538
