„Küllap vist,“ lausus Jürka, nagu mõistaks ta Antsu ja lisas natukese aja pärast: „Küll on see ilmaelu siis õige hull, kui ta nii hull on.“
„Aga mis sa siis arvad,“ rääkis Ants veendunult. „Põrgupõhjal on sellega võrreldes elu ja olemine alles kuldne, sest siin pole ausambaid ega kedagi. Inimene elab iseoma nina järele. Sellepärast on üsna asjata mõelda, nagu võiks siin veel kergem ja lahedam olla. Kust ta saab siis olla, kui mujal ilmas on veel hullem.“
„Seda minagi eidele, aga Juula arvab, et sina tahad saada õndsaks, sellepärast kergitad renti iga paari aasta tagant.“
„Ei, Jürka,“ vaidles Ants vastu, „nii see küll ei ole. Rendi tõstmisega üksipäinis taeva ei saa. See võib ennem põrgu viia.“
„Kuis nii põrgu?“
„Aga kui ma liiga tõstan, siis see on ju patt ja patt viib põrgu. Sellepärast pean ma igakord, kui tuleb rendi tõstmine, hästi järele mõtlema, kas see on õiglane või on see patutegu, nii et viib mu põrgu. Ja kui on vähegi kahtlust, et tõstmine pole õiglane, siis jätan ma ennem tõstmata, sest nii tobe ma ometi ei ole, et hakkaksin Põrgupõhja rendi pärast põrgu minema. Nõnda siis võid sa rahuliku südamega kindel olla, et iga renditõstmine on hoolega järele kaalutud, nii et selle vastu ei peaks sinul endal ega kellegil teisel midagi ütlemist olema.“
„Soso, või nii,“ arutas Jürka endamisi kuuldavalt, „nii et kui liig kõrge, siis patt ja põrgu.“
„Siis patt ja põrgu,“ kinnitas Ants. „Aga ära sa seda kurjasti katsu tarvitada.“
„Kuidas kurjasti?“ küsis Jürka arusaamatuses.
„Väga lihtsalt: sa hakkad mulle kõrgemat renti maksma, kui mina nõuan või kui õiglane, ja kui mina selle rumalast peast vastu võtan, siis teen ma pattu ja lähen põrgu.“
„Tuled minu juurde.“
„Tulen sinu juurde, kui sa juba seal oled, aga kui ei ole, siis pean ootama, kuni tuled.“
Need Antsu seletused rendist, patust ja põrgust andsid Jürkale palju peamurdmist. Kui naljakad ja keerulised on ilmaasjad! Ei saa vabalt rentigi tõsta, kohe on patt ja põrgu. Muidugi mõista, rendiga Ants end põrgu meelitada ei lase, selleks on ta liiga kaval, seda usub Jürka. Aga ega temagi pole tänapäine, ta on nii mõndagi näinud ja
124