„Küllap võtaks, aga ta, rumal, ei oska ju vaadata,“ ütles kraavikaevaja.
„Vaata hoolega ja hästi kaua,“ õpetas mustusevedaja.
Riia tegi, nagu mustusevedaja õpetanud, ja ütles siis:
„Esteks on must ja pärast läheb siniseks, nii et sätendab.“
„Tunneb nooti,“ lausus kraavikaevaja mõistu oma kaaslastele ja lisas: „Istuge kõik kõvasti kaanele.“
Ja kui olid neljakesi kirstul istet võtnud, otsisid nad taskust oma viinapudelid välja ja jõid need tilgatumalt tühjaks. Mustusevedaja, kelle pudel juba enne tühi, tõstis ta siiski suule ja nõrjutas teda, nagu oleks tal tõepoolest veel midagi ühes teistega juua. Peale seda tehti hobustele jalad alla ning mindi niisuguse vutiga surnuaiaväravasse, et Riia taga vankriotsas õlgedel oma kassi üürikeseks unustas ja laginal naeris.
„Jääge istuma,“ käsutas kivilõhkuja teisi, kui juba vanker seisis. Ja ta võttis köie, mis kaasas kirstu hauda laskmiseks, ja sidus selle esteks ühe puusärgiotsa ümber, laskis siis mehed üksteise järel püsti tõusta ja mässis kogu kirstule köie ümber.
„Soo, nüüd pole enam keda kuraditki karta,“ ütles ta siis ja teised, kes ka lõpuks taipasid, milleks see ebaharilik sidumine hädavajalik, kiitsid kivilõhkuja ettevaatuse üksmeelselt heaks. Nõnda seotult võeti kirst õlgadele ja kanti haua juurde. Saatjaks oli ainult üks inimene, seegi väike Riia, kes juba jällegi nuttis oma kassi taga. Aga kirikumehe naine, kes täna oma abikaasa kohuseid täitis, arvas, et Riia nutab oma isa pärast, keda joobnud mehed kannavad hauda, läks tükk maad silmnäos nutvale lapsele järele ja ei saanud muidu, kui pidi ka oma pisaraid pühkima, kuna ta ise haletsedes kordas:
„Oh sa mu kubujussike, oh sa mu väike kubujussike!“
Haua juures oli meestel ainukeseks mureks: kuidagi saada köis kirstu ümbert kätte, kui see juba hauas. Aga kivilõhkuja leidis õige lahenduse, kui ta ütles:
„Las ta, kurat, läheb ühes Vanapagana ja kassiga.“
„Las läheb jah,“ kinnitasid kraavikaevaja ja turbalõikaja.
„Niikuinii pole see änam kellegi ristiinimese riist,“ lausus mustusevedaja omalt poolt.
Nõnda siis lasti köiega mässitud kirst ilma pikemata hauda ja me-
222
