„Mis ta siis kehkleb ja praalib?“
„Ta ei usu ega saa aru. Politseisaksad ka ei usu ega saa aru. Keegi ei usu ega saa aru. Asjatundjad ütlesid, et mul surnuluu peas, nagu hobustel jalus.“
„Aga miks sa siis mulle enne seda ei öelnd, lasid mind poissa jõlgutada?“
„Mõtlesin, et ega sinagi usu.“
„Mina usun.“
„Siis saad ka aru.“
„Miks ma siis aru ei saa, ega ma loll ole.“
Aga ühest oli Juulal ometi kahju: tohtrihärra ennustus ei läinud nüüd kunagi täide. Tema poistel ei kasvanud vististi kunagi pärissarvi ega nii häid pealuid, et nad oleksid võinud mööda maailma ümber sõita ja neegrite ning oinastega puksida. Kunagi ei sumanud nende jalad kullas ja nende sarvede otsas ei rippunud tosin tüdrukuid, teine naisi. Kõigest sellest oli tohtrihärra nii ilusasti rääkinud. Aga mis parata! Kõike head siit ilmast ei saa! Oled õilis, siis pole head pead, on hea pea, siis pole õilis.
Siiski oli Põrgupõhja õues täna rohkem õnne ja rõõmu kui kunagi varem. Sest polnud midagi, et keegi võõras seda õnne ja rõõmu ei uskunud ega mõistnud, aitas sellestki, et omadki inimesed olid temas veendunud. Õieti oli kogu rõõm Juulas, sest Jürka teadis ju rõõmu põhjust ammugi ja tema meeli see sellepärast nii väga ei vallanudki. Jürkal oli ainult üks hea asi: ometi kord saabusid rahulikud päevad, polnud muud muret, kui vihu iseendal või Antsul tööd teha, sest imelikul viisil ei saanud ta seal oma võlga kunagi tasa. Maksis vana ära, aga juba oli vaheajal uus asemele tulnud, ja kui jõudis selle kustutada, oli veel uuem kohal. Sellest tegi Jürka järelduse, et kui oled Vanapagan ja tahad inimesena maa peal õndsaks saada, siis pead kogu eluea kellegi võlglane olema ja selle eest teda orjama.
Nõnda siis, kui Põrgupõhja eksis mõni usklik ärimees, kes müütas vagu raamatuid, ei saanud ta kunagi kaubale, kuigi Juula tundis tähti ja oskas neid kokku veerida, sest Jürka ütles alati, et milleks veel vagad raamatud, kui ta orjab Antsu oma hingeõnnistuseks niikuinii. Ja kuigi peaks mõned patud veel sellest üle jääma, siis need tasub ta koduse tööga, mida teeb niipalju kui vähegi jäksab.
90
