Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/113

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 113 –

tõistest linnadest, kui nemad kuulsiwad, et üks Peetruse tooli saadik Riias olewat, saatsiwad saadikuid tema juure ja palusiwad temalt kinnitust selle rahule, mis nemad hilja aja eest Sakslastega teinud. Ja tema wõttis nende palwe wasta, kinnitas nende usku mitme manitsuse läbi ja läkitas neid koju nende maale rõõmuga. Ka Semgallide wanem, Westhard nimi, tuli tema kutsumise pääle, keda tema palju waidlemisega ja pitka kõnetega ristiusule ära püüdis wõita[1]. Aga Westhard omas umbusu kalestuses ei saanud õndsuse sõnadest arwu ja ei wõtnud ristimist weel wasta, waid lubas jälle tulewal ajal seda teha, aga ta ei keelanud paawsti saadikut, üht oma preestritest Semgallide maale saatmast. Ja nõnda tuliwad inimesed kõigilt mailt ümberringi Rooma paawsti saadikut waatama, nende hulgas ka Wsewolod, Gertsike kuningas[2] …, Daani piiskopid Tallinast ja Eestlased ranna mailt, kes tema kaitsmise alla heita tahtsiwad ja lubasiwad preestrid wasta wõtta kõige kristliku maksudega, kui tema neid aga Daanlaste päälekäimisest päästaks. Ja tema lubas neid päästa ja läkitas saadikuid Daanlaste ja Eestlaste juure, et nemad sõa maha jätaksiwad, tema rahu wasta wõtaksiwad ja tema sõna kuuldes elaksiwad.“

Septembri kuul sellsamal aastal 1225 läks piiskop tõistkorda Riiast maale. Seekord sõitis ta Düüna kallast pidi kunni Kokenhuusi linnakeseni üles, mis pea sada wersta Riiast eemal seisis, kus nüüd Kokenhuusi kirik ja raudtee jaam leida. Riia ja Kokenhuusi wahel oli neli tähtsamat Liiwlaste kohta: Holm, Üksküla, Lenneward ja Asseraad. Neis pidas piiskop igas paigas

  1. Semgallid oliwad Läti sugu rahwas Kuuramaal ja senni weel sõa läbi sundimata ja sellepärast wabad.
  2. Gertsike oli kindel koht Düüna kaldal, arwata poole maa pääl Riiast Dünaburisse ehk enam kui sada wersta Riiast, wähe hommiku pool Kokenhuusist. Gertsikes walitses sell ajal üks iseäraline Wene würst, keda Läti Hindrik siin kuningaks nimetab.