Kuues pilt.
Kudas Saarlased Saksa walitsuse alla saiwad.
Kewade aastal 1226 purjetas Moodena Willem Liiwimaalt Saksamaa poole. Aga enne kui piiskop suure mere pääle sai, pidi ta weel hulga aega rahulikult Liiwi rannal ankurdama. Tuul oli üsna wasta ja laewad ei saanud kaua paigastki. Nõnda mõnusamat tuult oodates, nägi ta jau Saarlasi mööda purjetawat, kes parajaste Rootsimaalt suure saagiga ja hulga wangidega tagasi tuliwad. Eestlased oliwad Rootsi naabrile jälle palju kahju teinud, maad riisunud, kirikuid põletanud, preestrid surmanud ja muud werist tööd teinud. Kõik sai Moodena Willemile teada, meie ei tea, kudawiisi. Ta tõutas Saarlasi karistada lasta.
Wiimati tõusis parem tuul ja piiskop Willem wõis oma reisi edasi ajada. Gootlandi saarel tee pääl astuti maale. Kohe tegi Willem nüüd Wisbi linnas ristisõidu jutlust Saaremaa Eestlaste wasta, see on: ta kuulutas kõigile pattude andeks andmist, kes püha risti tähe all Saaremaale sõidawad ja Eestlasi sõaga karistawad, kättemaksmiseks kõige kurja eest, mis nad ristirahwale Rootsimaal teinud. Aga Gootlandi kaupmehed ja Daanlased, kes Wisbis oliwad, ei wõtnud piiskopi jutlust kuulda. Nad tundsiwad oma naabrid Eestlasi wäga häste ja soowisiwad nendega ennemine rahu pidada kui sõda hakata. Üksi Saksa kaupmehed, kes Wisbis nagu külalised elasiwad ja kauplesiwad
