– 154 –
nagu Preisimaa ordomeister seda tegi, ja kõik maa ühel meelel ennast siis tema alla oleks heitnud ja tema sõna kuulnud. Aga seda ei sündinud. Liiwimaa asjad jäiwad segaseks ja piiride kaitsmine jõuetumaks. Saksamaalt, kus isegi palju kodust tegemist oli, abi ei tulnud.
Kui sõda wiimati käes oli, nähti ju lühikese aja pärast ära, et Liiwimaa omast wäest waenlasele wasta ei jõudnud seista. Aga Wene walitsuse alla heita, oli igapidi wasta meelt. Sellepärast otsiti tõist nõuu. Leitud nõu oli see, et Eestimaa ennast Rootsi walitsuse alla andis, Liiwimaa jälle Poola kuninga alla heitis. Kuuramaast sai pisukene hertsogiriik, mis siiski Poola riigi iseäraliseks lisaks arwati. See sündis aastal 1561.
Sedawiisi lagunes meie Baltimaa, mis senni ühes tükis oli olnud, kolme jagusse ja sai igale jaule mõneks ajaks oma iseäraline peremees. Eestimaal algas Rootsi aeg, Liiwimaal Poola aeg, Kuuramaal Hertsogite aeg.
