Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/52

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 52 —

meste wasta, ja nende kehad andsiwad nemad koertele ja taewa lindudele süüa[1].”

„Kui nad selle hirmsa, kurja ja paganalise töö oliwad teinud, läkitasiwad Wiljandi wanemad sellsamal päewal Otepähä ja kihutasiwad neid nõndasamati tegema. Ja Tartulinna rahwale saatsiwad nemad werised mõõgad, kellega nemad Sakslased oliwad surmanud, ja Sakslaste hobused ja riided täheks. Tartu rahwas wõtsiwad rõõmuga sõnume wasta ja kargasiwad ordo wennaste kallale, sidusiwad neid ja surmasiwad Joannesse, kes nende kohtuherra oli olnud, ja kõik nende sulased ära. Ka kaupmehi surmasiwad nemad wäga palju mõõgaga maha; tõised pääsiwad ära ärapeitmise läbi; neid sidusiwad nemad pärast; kõik ordo wennaste ja tõiste Sakslaste kaupmeeste wara wõtsiwad nemad ära, jagasiwad eneste keskes, jätsiwad surnute kehad nurmede pääl matmata. Nende hinged hingaku rahulikult Kristuses. Sell ajal oli Tartus ordo wennaste hulgas nende waimulik kaaswend preester Hartwik, seda istutasiwad nemad kõige rammusama härja selga, sellepärast et ta niisama rammus oli. Ja kui nad teda linnast wälja oliwad wiinud, küsisiwad nemad ome Jumalaid liisu läbi, kumb neil enam meele pärast ohwriks, kas preester wõi härg. Ja liisk langes härja pääle ja ta sai silmapilgul ohwerdatud. Aga preestri jätsiwad nemad elusse

  1. Asi on hirmus ja kole küll kuulda. Aga tegu on enam pagana pimedusest ja ebausust, kui armuta meelest ja kangest südamest tulnud. Süda, kõige wahwuse ase, pidi, kui ta ära söödi, sööjale wahwust kõrgendama ja kõwemaks tegema waenlaste wasta. Hirmust ebausku ei jutustata mitte üksina meie esiwanematest siin Läti Hindriku raamatus, waid teda leitakse ka muu rahwa seas ja weel kristlikul ajal. Wuttke kirjutab Saksarahwa ebausust korra nõndasama koleda tüki: „Kes kolmeaastase lapse südame enesele on saanud, näeb kõik salaja wara ära, ja kes sündimata lapse südant enesega kannab, sell läheb warastamine korda ja ta jääb kinni wõtmata. See wiimine ebausk sünnitas ennewanast hirmsaid kurjategusid, teatawast weel seitsmetõistkümne aastasaa keskajal, nii et mõrtsukad ja wargad raskejalgsid naesi ära surmasiwad, et nimetatud nõia asja kätte saada.” Waata: Dr. Wuttke, der deutsche Volksaberglaube der Gegenwart. Hamburg 1860. Lehek. 101.