Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/91

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Neljas pilt.

Wana Eestlaste merewägi ja meresõda.

Meie isamaa ulatab kahe küljega mere kallastele ja õhtupoolse kalda ligi seisab weel kolm suurt saart meres: Saarema, Hiiumaa ja Muhu saar. Saaremaa üksi on nii suur, et tema pääl pagana ajal wiis kihelkonda ruumi leidsiwad ja pärast neist kakstõistkümmend kihelkonda saada wõis. Saaremaa suurus on ligi 50 ruut penikoormat. Hiiumaal on praegu neli kihelkonda 20 ruut penikoorma pääl, Muhu saarel, kell 3½ ruut penikoormat suurust, üks kihelkond. Nende suuremate saarte kõrwal tõstab weel hulk pisukesi saarekesi oma turja wee pinnast, mis osast elamiseks liig weikesed ja üksi põlluks ehk niiduks pruugitawad on, aga osast ka inimeste asupaigaks kõlbawad.

Nende saarte pääl elab praegu umbest arwata 80 tuhat inimest, aga wana aja kirjade ja tunnistuste järele peame uskuma, et enne Sakslaste seietulemist sääl palju rohkem rahwast asus ja Saarlased iseäranis nõukad ja rikkad oliwad. Meri oli neile nagu müüriks ja mitu häda ja ohtu, mis suurt maad hommiku pool mõnikord muljusiwad, ei pääsnud üle wee Saarlasile waewa tegema. Tõisipidi andis meri Saarlastele ka mitmesugust tulu. Kalad oliwad kaunis leiwa jatk ja kauplemise toimetamine wõõraste ja oma maa wahel oli iseäranis nende töö ja tallitus. Wana aja toored arwamised andsiwad luba riisuda ja Saarlased on seda luba täieste tarwitanud ja on wanast igal ajal kardetawad külalised Läänemere laewadel