Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/94

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 94 —

sulati. Nii täitsiwad Eestlased aastal 1215 Düüna jõesuu ära, kiwa lootsikutes ja iseäralistes seks walmistatud kastides põhja wajutades. Niisugused tööd ei olnud igakord kerged, aga wanad Eestlased ei kohkunud kergeste tagasi, kui midagi mehist tööd teha oli.

Sadamaid ja seisupaiku oli laewadel mitu. Sõalaewadel oli oma iseäraline sõasadam, kus nad rahu ajal paigas seisiwad. Selle sõasadama nimi on weel ühes wanas kirjas, mis endine Tartu prohwessor Schirren wälja annud, alale, aga Ladinakeele kirjutaja on sest nimest „Sottesattema” teinud. Kõik tunnistustähed sihiwad senna, et see wana Eesti sõasadam ei muial kuski olnud, kui Matsalu mere lahes. Seesinane merelaht on, nõnda kui rannapoolsed Eestlased isegi selgeste teawad, Lääne maakonnas leida ja nimelt Wirtsu jaamast ja suurest Wäinast hää tükk maad põhja pool. Põhjapoolne lahe rand puudub Ridali ja Martna kihelkonda, lahest lõuna pool leiame Lihula ja Karuse kihelkonna. Wõib olla, et praegu meie ajal wesi ses merelahes wäga õhukene on, aga wanal ajal on ta sügawam olnud, sest Eesti mererannas on mitmes paigas maa tõusnud ja wesi taganenud, ja wanad Eestlased ei wõinud paremat sadamat oma sõalaewadele leidagi. Matsalu laht tungib nagu mõni määratu käsi kaugele suurest merest maa sisse ja ulatab, nõnda kui juba tähendasime, mitmest kihelkonnast läbi. Sissesõit ei ole liig lai ja laht on ühe kaugel Saarlasist ja Läänlasist. Pääle selle on Läänemere saared lahele nagu müüriks ees ja sadam seisis nagu kuiwal maal, kuhu waenlasel kerge saada ei olnud. Pidi Eestlaste laewastik waenu teele purjetama, siis oli temal siit ühewõrra maad igale poole sõita, kas Tallina poole wõi Riia poole.

Kui kaugele wana Eestlaste meresõidud ulatanud, nimelt, kas nemad Läänemerest ialgi ka wälja ja kaugemale saanud, on raske ära ütelda. Ajaraamatutes on üksi sõitudest Soome, Rootsi, Daani ja Preisi randa jutt ja need nimetatud maad