— 95 —
on kõik Läänemere kaldal, aga rahwa omad wanad mälestused annawad pea õiguse arwata, et nemad ka kaugemale käinud ja nimelt Põhjamerest läbi kunni Islandi saareni sõitnud. Kalewipojast jutustatakse ja lauldakse (waata: Kalewipoeg, 16. lugu), et tema ükskord suure meresõidu ette wõtnud ja oma laewaga, kellel Lennok nimi olnud, pitkal reisil ka „Sädemete saarele” saanud.
Aeti laewa laenetelta |
- ↑ Sulew oli tuttaw Kalewipoja seltsimees. Meresõidul, kellest praegu jutt, kandis tema raudriidid, nõnda kui laulik alamal kuulutab. Et temal ka piip kaasas, mis ta Sädemete saarel tulemäel põlema pistab, on niisamati lauliku luuletus, kui ka tema raudriided. Wanad Eestlased ei kannud raudriidid ja piip oli neil tundmata. Aga rahwa mälestused segawad sagedaste asjad aja poolest ära ja panewad wana aja wägimeestele riided selga ja annawad neile riistad kätte, mis weel pärast tundma õpiti.
