Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/95

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 95 —

on kõik Läänemere kaldal, aga rahwa omad wanad mälestused annawad pea õiguse arwata, et nemad ka kaugemale käinud ja nimelt Põhjamerest läbi kunni Islandi saareni sõitnud. Kalewipojast jutustatakse ja lauldakse (waata: Kalewipoeg, 16. lugu), et tema ükskord suure meresõidu ette wõtnud ja oma laewaga, kellel Lennok nimi olnud, pitkal reisil ka „Sädemete saarele” saanud.

   Aeti laewa laenetelta
Sädemete saare sõrwa,
Kussa mägi mängis tulda,
Tõine suitsu sünniteles,
Kolmas keetis kuuma wetta,
Suland kiwa sügawusest
Orgu saatsid ojumaie.

   Sulew[1] sammus suitsu juhil,
Tallas tule tähendusel
Põrgu lee ligemalle
Imelikku ilmumista
Salalikult silmamaie.

   Tulekiwi kildusida
Sadas suitsus sagedaste,
Tuiskas aga tuhkadessa
Lume hange lagedalle,
Rohkest raatmaa radadelle.

   Rauda kuube raksatelles
Kippusiwad kiwitunglad
Sulewida surmamaie.
Õnnetusest hoolimata
Kõndis kangelase poega
Põrgu lee augu poole,

  1. Sulew oli tuttaw Kalewipoja seltsimees. Meresõidul, kellest praegu jutt, kandis tema raudriidid, nõnda kui laulik alamal kuulutab. Et temal ka piip kaasas, mis ta Sädemete saarel tulemäel põlema pistab, on niisamati lauliku luuletus, kui ka tema raudriided. Wanad Eestlased ei kannud raudriidid ja piip oli neil tundmata. Aga rahwa mälestused segawad sagedaste asjad aja poolest ära ja panewad wana aja wägimeestele riided selga ja annawad neile riistad kätte, mis weel pärast tundma õpiti.