Mine sisu juurde

Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/125

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

130

Westmann
käed rusikas, ähkiwalt.

Ma murran ta ära! — — Ma teen ta tuhaks! — — Ma häwitan ta sugu maa pealt — —!

Sander.

Ta on poissmees.

Westmann
rühib wimmas turjal ringi käia; märatsewalt.

See on wargus — see on rööwimine — see on awalik riisumine! — Rönne krunt on minuminu on ta — minu! Ma ei anna teda kellegile — ei jumalale, ei kuradile! — Kes teda minu käest tahab ära wõtta, peab mu enne surnuks lööma! — — Teine meist taganeb, aga mitte mina (lööb rusikaga joonistuslaua pihta) — mitte mina!

Sander.

Papa, papa — püüa ennast rahustada!

Westmann
wajub äkki murtult tugitooli ja hoiab kätega pead; waheaja pärast närtsinud häälel.