Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/133

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

138

kaardilauas ütleme. See on meistritükk! Nii peab olema! Nõnda edeneb kodumaa majandus. Kord on Westmann all ja Piibeleht peal — kord Piibeleht all ja Westmann peal, aga ikka suuresti, ikka julgelt, see on peaasi! — Soowin teile südamest õnne, noor ametiwend — ei ma wõiks oma lihasest lapsest tõsisemat rõõmu tunda! (Pikk, soe käeraputamine.)

Piibeleht.

Tenän, herra Westmann. Massa suurt kõnelda. Algaja edimine katseke.

Westmann.

Mitte nii alandlik, herra Piibeleht! Kes esimese oina nii puhtaks niidab, see oskab ametit, selle tulewik on kindel.

Aga istume parem — olge nii lahke! Piibelehe herraga äriasjus pisut mõtteid wahetada, see on mulle otse kosutuseks!

Piibeleht.

Ja minä heidan häämeelega Westmanni-herra õpilaseks.

Wõtawad istet: Westmann ja Piibeleht sohwal ligistikku, Sander tugitoolil.