Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/143

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

148

Meie tunneme tõinetõist joba, herra Westmann.

Westmann.

Soo? Wõi juba üle waadatud! (Wäristab naeratades pead.) Et sel inimesel aga ka kõik peensused plaanis on!

Piibeleht.

Ma tunnen toda preilit õkwa niikaugelt, et temaga söandaksin abielusse heita.

Westmann
laia rõõmuga.

Prawoo! Siis on ju kõik korras!

Tütar, siin seisab minu wäi ja sinu mees! Wõid mind tänada — see ei ole mitte kõige pahem äri, mis ma sinu heaks olen sirgu ajanud! (Paneb nende käed kähku kokku.) — Minu õnnistus!

Laura
kes neid imestanud arusaamatusega on silmitsenud, Piibelehele.

Mis on siin sündinud?

Piibeleht.

Herra Westmann on minu wäärtuse ära tunnud.