Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/23

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

24

Sander
poole kõrwaga kuulatades.

Teadagi, teadagi — kõik tuleb otsida — kõik waewaga wälja mõelda —

Laura
toetab toolile, mõtlemisi naeratades.

Ma wõiksin sulle midagi anda — midagi otsekohe elust — — ilusa wäikse episodi —

Sander.

Mis see siis on?

Laura.

Ma pidin mõne päewa eest surma saama —

Sander.

Na, see poleks mitte iseäranis ilus olnud!

Laura.

Ei, aga kudas mind päästeti.

Sander.

Siis kõneled ikka tõtt? Sest pole sa meile weel sõnagi lausunud.

Laura.

Ei. (Wiiwitamisi.) On asju, mida tahaks omale hoida. Nagu sina enda loomiserõõmu.