4.
Juhan Leinberg oli Kuglil teise lugemise-õhtu ära pidanud ja kokkuwoolanud rahwamurd Kiisa talu pehtinud seintele teist korda liiga teinud. Maltswet wõis oma misjonitöö mõjuga ka seekord rahul olla: teda kuulatati põnewusega, temaga palwetati ärdusega, mehed ohkasiwad, naised nutsiwad hinge põhjast, nagu esimeselgi korral, ja pärast palwetundi walitses rahwa seas peaaegu suurem usuline õõgumine kui kolme nädala eest.
Järwamaa apostel oli seekord oma lahk-õpetusi edasi seletanud, uuesti igasugu patu-kõlwatuste wastu wõidelnud ja oma wastaste, Herrnhuti wendade, üle iseäranis käredasti kohut pidanud. Ta wõrdles neid kõige kelmimate isikutega, keda ta pühast kirjast tundis, ja ta tundis neid sealt palju, ning hoiatas nende eest oma palwelisi niisama tungiwalt, nagu need oma hingesid tema eest palwemajas igal pühapäewal hoiatasiwad. Waen Maltsweti ja Aniste papa wahel oli parajasti hoogu wõtmas.
Kugli rahwas sai Maltswetti nüid sagedamini kuulda, kui mitte oma, siis naabri-waldades, sest agar seemendaja Issanda wilja-põllul oli külwirinnaga siia nurka pööranud, kus ta head idanemist märkas. See oli ka ainult loomulik, sest rahwas siin kihelkonna-sopis oli kõige waesem ja kõige
