— 145 —
Seda aimamisi teades, kannatas waene tüdruk nii wäga oma wastiku saatuse all, et ta wahel, üksi olles, hambaid kiristas, rusikaid kokku tagus wõi oma punakaid juukseid katkus. Küll pakkus talle teadmine, et Anu Madisele kättesaamata on, oma jagu tröösti, aga selle tröösti sõi kartus ära, et peremees, oma esimest kullakest mitte unustada suutes, enam naist ei wõtagi. Oli ju ta majatalituse eest tädi ja Krõõda enese läbi kõige paremini hoolitsetud. Pealegi lähenes Madis sellele wanaduse-järgule, kus abielusse-heitmine, oma nõidust kaotades, tagaseina nihkub ja ainult mõne hea juhtumise külles ripneb. Ja waene Krõõt ihaldas nii wäga Tõnu-Peetri perenaiseks saada!
Et ta eesmärgi kättesaamiseks muud paremat nõu ei teadnud, siis pani ta oma lootused wäsimata palwe-orjuses kõik Jumala ja tema prohwedi Maltsweti peale. Küll katsus ta ka kadeduse ja armuwiha harilikku sõjariista — wastase kahtlustamist ja laimamist — tarwitada; aga see riist ei tahtnud siin hästi lõigata, sest wastasele oli tema laitmata elu kaitswaks kilbiks, ja Krõõta ähwardas — seda märkas ta warsti — hädaoht, Madise silmas keelepeksja häbi alla langeda. Nõnda walis ta siis ainult Jumala ja Maltsweti oma abilisteks wõitluses Tõnu-Peetri perenaise nime eest, ja iseennast sõjariistutas ta kõigi nende äraproowitud omadustega, mis ihaldatawa mehe nagu udusulgede sisse sängitab…
Käis Krõõda igatsus enam perenaise kui naise nime ja põlwe järele, siis täitis noorema tüdruku Kaie südant ainult palaw soow, üleüldse mehele saada, ja ka seda waest pidi taewane isa oma sulase Maltswetiga aitama. Krõõdal oli mees ära walitud, Kaiele oli ükskõik, kes tuleb, kui aga keegi tuleb. Ja et keegi tuleks, seks wõttis Kai uue usu õiglase ihaga wastu.
See kentsakas tüdruk — jumetu nagu wihmane keskhommik, waimliselt edenemata nagu wäikene laps — oli otsani ebausku täis. Ei oleks halli taewa alt naljalt nõiduse-narrust ega lausumise-lollust leitud, mida Tõnu-Peetri Kai ei oleks uskunud. Ja mitte ainult uskunud, waid ka proowinud. Ja proowinud selleks, et mehele saada — ükskõik