Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/15

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 14 —

Kõrtsi „suur tuba“ oli wast meie mõedupuu järele weidi kitsik, tol ajal aga räägiti Kugli kõrtsitoast, wa Niitsami Needu, kõige tigedam eit külas, ajanud seal poole ööd oma wanameest wemblaga taga, ilma et teda suure ruumi pärast kätte oleks saanud. Ümberringi seinte ääres seisiwad pikad räpased lauad ja pingid, mille peal laadalised, linnalised ja muud öömajalised talwel oma kuubede ja kasukate sees magasiwad ja päewal leiba wõtsiwad. Walgus paistis ainult kahest pisikesest, neljaruudulisest aknast, mis alati higised wõi härmas oliwad, kohmetult ja isewärki luurawate, kõõrdi waatawate kiirtega sisse. Põrandast ei wõi öelda, kas ta enam sawist wõi enam kiwist oli; igatahes wõis ettewaatamata kõndija niisama hästi ta kiwirahnude kui sawikühmude peale komistada. Seinu ja lage lubjatati küll sagedasti, kahe ja kolme aasta takka kord, aga küllap wist talurahwa must mure, mida siin käidi ihust wälja tolmutamas, nad ruttu tõmmuks wärwis nagu tõrwa-ahju, kuna ka piibu- ja peerusuits oma poolt kaasa aitasiwad.

Ukse kõrwal seina ääres lömmitas nagu mõni kindlusekants tohutu suur, laiade puusadega kiwi-ahi, mille suu ees talwel, kui ta küdes ja kui ilm wäljas pakane oli, käe- ja ninasoendajate wahel igakord elaw wõistlus üksteise tõukamise ja tuupimise näol tõusis. Õhtul pisteti ahju wälise nurga külge, seks kiwide wahele uuristatud mokkade wahele, peerg põlema, sest wa Tihane oli oma raswaküinaldega kitsi ja pani ainult laupäewa- ja pühapäewa-õhtutel ühe ette-, teise tahatuppa winduma — ta ise ütles „särama“, — pealegi ainult siis, kui kõrtsiliste seas „kobedamaid“ külalisi oli. Tihase küinlajalad oliwad niisama lihtlabased kui otstarbekohased: puutombu sisse oli oherdiga auk lastud, ja lühter oligi walmis. Ahju laia keret mööda jalutasiwad ööd ja päewad tõmmupunased wagusad prussakad, kes wahete-wahel mõttes kuulatama jäiwad, mida nägemata kilk neile leelõukal murelikult ette laulis.

Tagatuba ehk letikamber, kuhu weidi wiltu wajunud piitadega ja pikkade hingedega paks, suitsenud uks wiis, oli hoopis kitsik. Sinna tikkusiwad ka ainult rahakamad