— 205 —
usust, ja kõigi teiste usumeeste usust weel kord lühidalt katsun seletada, et ükskord lõpule jõuaksime… Mina ütlen sulle oma tundmist mööda, et usul, olgu sinu wõi minu wõi kiriku usk, inimese elu ja tegudega midagi tegemist põle. Woata, siin istub Lõhmuse Taawet, see joodik, see waras, see abielu-rikkuja, — ja seal istub Seenepalu Andres, see mees, kes põle mitte joodik, ega waras, ega abielurikkuja, ega misgi muu kurja tegija. Ja meie oleme üht usku. Meil mõlemil on see usk, mis ütleb: ‚Ja kui sina Jumalat palud, ei pea sina olema kui salalikud, sest nemad armastawad koguduse kodades ja uulitsate nurkade peal seistes Jumalat paluda, et neid inimesed peawad nägema‘. Kui meie Jumalat palume, külamees, siis lähme ‚oma kambri ja paneme ukse kinni ja palume oma Isa, kes salajas on‘, ja meie ei lobise mitte palju, nagu sinu-usulised ja wennaste usulised ja kanged kiriku-usulised, ‚sest nemad arwawad, et neid kuuldakse nende palju lobisemise pärast‘… Olgu see usk nüid õige wõi wale, hea wõi paha, aga ta oleks pidand Lõhmuse Taawetist niisamasuguse mehe tegema, nagu Seenepalu Andres on, wõi Seenepalu Andresest niisukese, nagu Lõhmuse Taawet on. Aga ei! Andres elab ausat elu, Taawet autumat. Taawet tahaks hea meelega niisukest elu elada, nagu Andres elab, aga ta ei soa, ei suuda. Andresele pole see aga sugugi raske — ta ei oskagi teistmoodi elada. Ta ei soaks nõnna elada nagu Taawet elab. Pakkuge Andresele wiina — ta ei joo ennast täis, aga Taawet joob enese täis; kutsuge Andrest ilusa tüdruku juure — ta ei lähe, aga Taawetil lööb weri pähe, ja ta läheb; meelitage Andrest wargile — ta ei tule, tal pole seda tarwisgi, sest ta on jõukas mees; aga Taawet tuleb, sest ta ei jäksa wasta panna ja tal on puudus majas…
„Ma tahan teile aga weel rohkem öelda — teile kõigile, kes teie siin koos olete minu peale kaebamas ja minu üle kohut mõistmas! Ma tahan teile öelda, et mul kade meel on Andrese ja iga teise peale, kes nõnna elab nagu tema. Mul on südame-põhjas kahju igast peatäiest, mis ma olen wõt, ja igast pahast teost, mis ma olen teind. Mul
