Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/245

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 244 —

täitsiwad roosalt-kumendawat kiwiruumi madala kihina, kuna mustawast kerisest, ümarguste tahmaste kiwide wahelt, mille alumised pooled punakas-hallilt helkisiwad, õhuke loor sinist wingu wälja lehwis ja süsimusta lae alla teed otsis. Rõemsalt pragisew tuluke põles aga lees suure paja all, mis podisedes auruniiske koogu otsas rippus. Ja pajast, puise kaane alt, tungis looklewate aurujugadega kapsaleeme teraw-hapu lõhn wälja, tuba ja kambrit ja poolt rehe-alust täites, ninasid hammustades, aga keelesid kõdistades.

Toas põlesiwad kaks peergu, üks ahju mokkade wahel, teine keset põrandat tulepihi hambus. Wiimase ümber seisiwad paar järikest, ühe peal parandusel olewad hobuseriistad, teise ees liikmetest lahti wõetud wokk, mida nähtawalt talwise töö tarwis korda seati. Kaunis sile sawipõrand oli järgide wahelt puupuru ja kõweraid walgeid laastukesi täis, mille tekkimist poolwalmis kulp ja haljaks ihutud lusikanuga teise järi peal seletasiwad. Tuba ise oli kaunis awar, ja korralikud koikud seinte ääres, kirju waibaga kaetud lai säng ühes nurgas ja paar leeniga laudtooli — wist kambri suwine ehe — andsiwad talle jõuka-ohtu näo.

Kuna tubased inimesed — peremees, perenaine ja nende kõige wanem poeg ühes külalisega — wäljast kostwa müdina ja sumina peale töö maha jätnud ja kuulsale wangile kotta wastu tõtanud, kestis tegewus rehe-all edasi, sest linade sahin ja lõugutite plagin sumbutasiwad wälised healed ära. Niipea aga, kui toast waljum ja peaaegu erutatud kõne-menu kostis, mille seast wõeras mehe-heal wälja kuuldus, waikis üks lõugut teise järele ja praokil olewa ukse wahele, mis laiemale kisti, ilmusiwad kaks prisket tüdruku- ja üks poisinägu uudishimulikult wilkuwate kassi-silmadega, pead ja põsed tolmust, linakiukestest ja helbedest hallid ja kriimud.

Neid töömärkisid kandis ka perenaine ise, kes aga praegu õhtusöögi-tegemisega ametis oli. Külalise tulekul kadus ta ruttu kambrisse ja tuli sealt puhta põlle ja ärapühitud näoga jälle nähtawale. Peremees, kamsoni wäel, käised weidi üles kääritud, särgirinnas hõbe-prees, tõstis wangile ja tema wedajale toolid wälja; ise istus järi peale tagasi, mille ees praawitataw wokk seisis. Külaline aga, Lõh-