Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/264

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 263 —

Kõik pidiwad jõledat „waleprohweti“ kätest ja jalust raudus nägema, et sellest kodus hirmu- ja jälkuse-wärinaga teistele jutustada. Päris wõeraid inimesi lasti järgmistel päewadel wangihoonesse sisse „hullu Maltsweti Juhanit“ wahtima, kuda ta kongis istub ja wiha pärast oma ahelaid raputab. Et Paides nendel päewadel just laat juhtus olema ja teadet wangi siinolemisest hoolega laiali laotati, siis oli waatamas-käijaid muidugi palju. Ilmatu rahwahulk kogus aga uulitsal Maltsweti ümber kokku, kui teda kirikusse armulauale wiidi ja kui ta sealt tagasi tuli. Kas teda lauale minema sunniti, wõi tundis ta ise, tumedale saatusele wastu minnes, ihaldust selle kiriklise kombe-toimetuse järel, mille ta pikemat aega täitmata jätnud, see pole kindel.

Peaaegu terwe linnake ja hulk sealolewaid maainimesi jooksis ka siis kokku, kui Maltswet ühes teiste wangidega kõlisewates ahelates Riia poole teele saadeti. See sündis keset talwe-kuud, kõleda külmaga. Nuttes ja leinates piirasiwad wangi-salgakest prohweti omaksed, sõbrad ja poolehoidjad; hirwitades ja pilgates waatasiwad talle wastased järele.

Siis ei kuuldud Maltswetist mõni kuu enam midagi. Ainult „Perno Postimees“ tuletas teda 3. detsembril kahjurõemsa nöökamisega natukene meelde. Pealkirja all „Jälle rasuke Järwa walleprohwetist“ jutustati tema Paides wiibimisest järgmiselt:

„Ta mehhiksel ei olle sähhärdused ellopäewad, kui praego käes on, ka wist mitte maggusad. Tallinnas on ta omma kuulmissed ärrakuulnud, agga sest pole weel küllalt olnud, waid sadetud meest seält ahhelas Riga kindralkubberneri herra juttule. 12. Nowembril pidanud wangi weddajad temmaga Paides puhkamisse päewa, kus ta head sõbrad temmale ka wangi hones „Postimehhe“ lehti peusse pistnust, et wagga mees isse omma silmaga nähha saaks, mis „kurjad innimessed“ temmast kirjutanud. No muidugi polle se tale suurt rõemu teinud, waid mõnni tük aianud tedda, nago ninna tubbakas, üsna aewastama, et prohwet pahha melega lehed käest ärra pannud ja üttelnud: „Se on keik wariseridest ülles pandud!“ — Säh, seäl ta on; keik, kes temma nõrga