— 364 —
semiseks oli aga passi waja, ja et seda kuberneri käest saada, pidi igamees mõisaherralt kohaotsimise lubakirja wõtma. See oli, kui koha ülesütlemine korda läinud, järgmine südant tuksutaw, aga tarwiline samm.
Orgmetsa wallas, Madise kihelkonnas, kust Järwamaa wäljarändamise-liikumine juhtiwat hoogu sai, astusiwad Maltsweti wend ja wennapoeg, iseäranis wiimane, kahekümnekahe-aastane Gustaw Malts liikumise etteotsa.
Wiimane oli oma aja kohta kaunikesti hariduslist waimu- ja silmateritust saanud ning seda ise, nende waewaliste abinõude waral, mis olemas, rohkendada püidnud. Mõisasundija pojana sündinud, oli Gustaw Malts oma lapsepõlwe Koigi wallas, Peetri kihelkonnas, mööda saatnud, kus ta isa, kui ta wiimaks Metstaguse mõisas, Jaani kihelkonnas, pikemat aega aidameheks olnud, seepeale rendi kohta pidas. Selles wallas oli haruldasel kombel kool, ja niisama haruldasel kombel oli kooliõpetajaks mees, kes Atasti „seminari“ läbi teinud. Koigi külakoolis siis õppis noor Malts, kellel lugemine juba kodust käes oli, kirjutuse ja natuke rehkenduse kunsti, koguni geografiat ja ajalugugi, nii palju kui koolmeister neid isegi mõistis. Koigist, kus mõisnik rentnikkude elu orjuse rohke juurde lisamisega liig kibedaks teinud, asus Gustawi isa Krimmi sõja eel Orgmetsa walda talukoha peale. Seal käis ta käsi aga wiletsa maa ja kõrge rendi pärast nii halwasti, et omale mujalt teenistust pidi otsima — ta hakkas Purdi mõisas walitsejaks — talu meheks sirgunud poja hoolele jättes ja oma palgast renti tasuda aidates. —
Mardi-päewaks läks Gustaw Malts oma isaga Orgmetsa mõisa kohaotsimise lubakirja saama. Sinna kogus ka teisi tähesaajaid mõnikümmend meest kokku. Baron Magnus von Vitinghoff, endine ohwitser, keskealine, tigeda, äkilise loomuga saks, kes oma tormide wihatujude poolest niisama tuttaw oli, kui oma ropu suu ja kurja wandumise poolest, wõttis mehed urisedes ja turtsudes wastu. Aga kellegi peale polnud ta nii sapine, kui mõlemate Malts’ide peale. See tuli muidugi sellest, et need wäljarändamise-apostli Maltsweti ligidased sugulased oliwad, keda saks siis tema kaas-
