Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/491

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 490 —

ello peal önnelikkum olleksid? Tühhi jutt, Karel. Sa wõid kunninglikkus koias ellada, wõid laua äres istuda, kus tossin rogasi so ninna eest möda käiwad, wöid töldas söita, teenrid ees ja tagga, — Karel, sa olled ommeti üks önnetu willets innimenne, kui sul rahhulinne südda käest kaddunud on; sest sa näed ikka jälle teisi, kelle kässi parrem käib kui sul, ja kaddedus närrib su uskmatta süddant. Aga rägime parrem ommast orjapõlwest. Meie ellame mõllemad ommast kätte tööst. Mis kahju sest on? Jah, meil ei jää paljo taggawarraks. Kes tagawarra tahhab korjada, see ei tahha ennam tööd tehha, ja se olleks meile önnetuseks. Tömehhe keige kallim warra on temma terwis. Hoiab Jummal sedda, siis polle wigga, ja möistlik töteggeminne ei kauta terwist, waid kinnitab sedda. Önnelik ello ei tulle mitte rikkusest ja hölpsast põlwest, waid rahhulikkust südamest, mis Jummal kellegile ei kela. Sepärrast teme tööd, armas Karel, ja tänname Jummalat, kui meil tööd tehha on. Ei wõi ka kegi mõistlik tömees meie päiwil paljo kaebada, et temma omma päwa waewa mitte maksetud ei sa. Ello üllespiddaminne on kül kallimaks läinud, kui enne olli, agga sedda möda on ka tenistus ja töpalk tõusnud. Mil said sullased ja tüdrukud enne sedda palka ehk tömehhed, kes omma kätte peal ellawad, sedda päwa hinda, mis nüüd sawad? Ommas põlwes rahul ollema, ussu mind, Karel, on ennam kui kuld ja hõbbe. Allalinne himmustaminne selle järrele, mis käes ei olle egga kätte ei tulle, on suur seestpidine piin ja rikkub süddame rahho ja ello õnne, nago us pu juurt. Ussu, Karel, kui kegi sind korraga panneks mõnne rikka mehhe wisil ellama: nore lõuna aego esmalt sellili wodis kohwi joma, siis prukosti söma, siis lõunat wõtma, ja mitto roga maitsma, siis jälle kohwi joma, pärrast sedda teewet ja selle järrel õhto söök ja siis ueste ööd päwaks teggema, et kui aial ja allati õhtuste silmadega hommikusi päsokesi näeksid — ma ragin tõt, Karel, sa joseksid pakko ja jääksid haigeks. Ja peale sedda, arwad sinna, et sidi kue põues sippelgaid kussemas ei olle? Ohho, Karel! siis sa eksid. Suur seisus, sured tarwidused, sured lustid, rõmud, agga ka sured murred