— 494 —
„Kui talloperremees kewwade omma semet põllule wiib ja keik need seal ümberseisaksid, kellele sest sagist süggise peab andma, missuguse süddamega temma siis küll peale hakkaks? — Ommetige on nende seas neid küllalt, kes sedda keik toime saatnud ja truiste maia piddanud. Enne wõttan ma nisugguse mehhe eest mütsi maha, kui et ma tedda laisaks sõiman.
„Wata, armas kirja kirjutaja, nenda on meie tallopoja seisus, ja süddamest olleks sowida, et neile kergitust tulleks…“
Muidugi ei jätnud lehe toimetus Harjumaa mehe kirjale juurde tähendamata, et ta sellega rahul ei ole, waid et tal „mitme asja polest teised mõtted on“, ning warsti trükkis leht nähtawa meeleheaga kellegi Läänemaa tagurlise wagatseja wastuse selle kirja peale ära, milles palwewennalise kõlksurikkuse ja mõttetühjusega sajatamise-kirju kiideti, nende ümberlükkajat ja hukkamõistjat aga laideti.
