Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/595

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 594 —

dugi mõjub see kõrwalt ka Samara-tõbiste ja üleüldse kõigi põgenemisehimuliste orjade peale…

Haagikohtumku herra saatis mässu asjus weel palju muid kiirkirjasid sel päewal wälja. Need läksiwad ümbruse mõisa-politseidele, sinna, kust isikud, kes Ahulas täna mässu tõstnud, pärit oliwad. Mõisa-politseidelt nõuti, et nad mässajad, kelle nimed üles anti, jalamaid kinni wõtawad ja seotult Albu mõisa saadawad. Sest Albus, kus salakoosolek ära oli peetud, arwas haagikohtuniku herra mässupesa olewat, mis siis ka hirmusünnitamise-paigaks kohane oli.[1]

Mässajate nimekiri oli enne seda Jüri Wilki abil juba kokku seatud. See hea mäluga Juudas oli kõik mehed salgas ära tundnud, kuna haagikohtunikule enesele arwa mõni tuttaw nägu silma oli puutunud…

Kohe peale seda algas Järwamaa waldades, iseäranis Madise kihelkonnas, lõõtsutaw kihutusjaht mässuliste maltswetlaste peale. Keda kodust ei leitud, see otsiti pelgupaigast ülesse ja kõik saadeti seotud kätega, nagu riigikukutajad kunagi, Albu mõisa. Aga mitte üksnes neid ei püitud, kes Ahulas „mässamas“ käinud, kes haagikohtuniku peksukuuris riigi ja seltskonna püha korra ümber lükanud, waid ka paljuid muid,

  1. „Perno Postimees“ teatab maltswetlaste „mässust“ pisut teisiti. Tema seadab wastushakkamise alguse ühte mõisa, mida ta ei nimeta, mis aga arwatawasti Albu peab olema. Minu korjatud teated käiwad selle kujutuse wastu, ja mul on põhjust, neid õigemaks pidada, sest et ma „Perno Postimehe“ kirjadest Maltsweti usu liikumise ja wäljarändamise kohta wäga palju kergesti kindlaks tehtawaid asjalisi eksitusi leian. Et aga lugejale ka selleaegse Eesti ajalehe healt kuuldawaks teha, lasen siin järgneda, mis „Perno Postimehe“ 47. numbris a. 1861 maltswetlaste „mässu“-loost lugeda on. Seal seisab muu seas:
      „Siin annan siis nüid kurwa süddamega sedda halledat luggu teada, mis sellest kässil ollewast jampsimissest ussotuimusse läbbi pudulisse kodduse öppetusse häbbiks ning siit ma teotusseks siin pool töusnud on (!!). Et siit ümberkaudse rahwa allalinne seädusse wastane kokko tormaminne ning hulgalt kousolleminne mitmesuggust nurrinat teggi, hakkati nende peasegajaid kui ka piddajaid natuke kimbutama. Seggajaid weddelejaid