34.
Pärast seda.
Kui nuhtlusealuseid Alpu hakati tooma, oli haagikohtunik iseäralise hoolega järele waadanud ja küsinud, kas ka peasüidlased wangide seas on. Peasüidlasteks loeti teatawasti Pearn Heina ja Jaagupi Toomast teatawa salakoosoleku pärast ning Tõnu Maltsi, keda haagikohtunik Ahula wastuhakkajate seast ära tundnud. Rüsina segadusel, mis peksetawate peastmise puhul Ahula nuhtluse-hoones walitses, oliwad nimelt teised „peamehed“ niihästi kohtunikule, kui ka Albu talitajale ja peksumehele silmade wahele jäänud, ning nagu pärast selgus, ei wõinud nägijad ka sellegi peale wanduda, et just Tõnu Malts üks neist oli, kes nuhtlusealuse pingi pealt lahti peastis.
Peasüidlastest toodi ainult kaks Alpu: Pearn ja Jaagup. Kolmandal oli, nagu Orgmetsa püidjad kohtuniku suureks meelepahaks seletasiwad, korda läinud peitu pugeda. Otsimine oli asjataks jäänud.
Mõlemad kättesaadud mässupead eraldati teistest wangidest kohe ära ning saadeti ahelas hoolsa wahi all Tallinna poole teele, sest nende üle pidi kaelakohus otsust tegema. Õnnetumad peasesiwad seega küll peksunuhtlusest, aga nende wärisew süda aimas õieti, et neid selle asemel midagi hirmsamat ootab.
Aga ka kolmas peamees sattus „seaduse“ küisi. Tõnu Malts kukutas enese ise kuristikku. Ta tuli ja andis enese
